Kuigi firma Likvidaator varjus tegutsev Raul Pint saadab ettevõtjatele kirju lubadusega aidata jälgi peita, on tankistide kasutamine tuntavalt vähenenud, kuna sellega satub endine juht kiiremini maksuameti huvi alla ning hullemal juhul võib järgneda kriminaaluurimine. 

Variisikute pakkuja Pint: minul on 30% rohkem tööd, aga rikkaks selle tööga ei saa 

Maksuameti andmetel on nn tankistide kasutamine võlast hoidumiseks alates 2008. aasta algusest märkimisväärselt kukkunud. Põhjus on selles, et tankiste kasutavad võlast hoidujad võetakse kiiresti vahele. “Me oleme selget tagasiminekut näinud,” ütleb maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juht Tanel Ermel. 

Võlanõue pööratakse endise juhi vastu 

Need, kes hakkavad juhatuse liikmetega kabetama, satuvad kiiremini maksuameti huviorbiiti ning näiteid, millega nõutakse võlad endiselt juhtidelt sisse, on hulgi. 

Esimesed pretsedendid on loodud ka ettevõtete vaheliste võlgade osas. Nii jalutasid 2005. aastal Janek Küti juhitava Viatrans JK esindajad transiidifirma Jetoil uksest sisse ja said kütust krediiti summas 324 000 krooni. “Mehed metsast” tekitasid usalduse Coca-Cola toodete vedamisega. 

Raha tagasi maksmisega jäädi kohe võlgu ja 2006. aasta alguses hakkas jutt, et “kohe-kohe maksame võlad tagasi,” räägib Jetoili jurist Oliver Markvart. Tegelikkuses vormistati firma likvideerimist pakkuva ettevõtte nimele, kes määras juhatusse Venemaal ja Slovakkias registreeritud tegelased. Ettevõte läks pankrotti ja pankrotihaldur tõdes, et varasid pole. Pärast seda, kui prokuratuur oli öelnud, et nemad ei saa mitte midagi teha, jõudis asi siiski Jetoili algatusel kohtusse. 

Kohus nõudis 2008. aasta alguses eksjuht Janek Kütilt sisse üle ühe miljoni krooni, lisaks ka menetluskulud. Otsus jõustus mullu sügisel. 

“See on märkimisväärne võit,” ütleb Oliver Markvart. Tõsi, ühtegi senti pole veel tagasi tulnud, aga vähemasti pöörati nõue selle mehe vastu, kes krediiti võttis. Janek Kütiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada. 

Pankrotti minnakse oma nime alt 

Juhatuse liikmete arusaamine vastutusest on oluliselt suurenenud. Prügikasti tagant mingeid vendi enam juhatusse ei panda, ütleb pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermet. 

Tema sõnul on küll pankrottide arv suurem, aga enamasti algatab selle ikkagi ettevõtete juhatus. Paljuski mõjutab seda ka vastutus töötajate eest ja võimalused töötukassa hüvitisteks. “Töötajad lähevad ikka endise juhi ukse taha ja küsivad: “gde našai dengi,” lisab Hermet. 

Rahvusvahelist “variisikute” teenust pakkuv Raul Pint räägib, et temal on käed-jalad tööd täis. 

Järgneb intervjuu Raul Pindiga 

Tundub, et huvi likvideerimisteenuse vastu on väga suur... 

Selle aasta märtsist on tõus 30% (see hõlmab Pindi sõnul eri teenuseid, sh samas proportsioonis on ka variisikute pakkumine suurenenud). 

Samal ajal, kui teistel sama palju langeb... 

Mina tean palju tuttavaid, kes ütlevad, et pillid on kotis. 

Tundub, et paljud firmad üritavad võlgades vabanda tankisti kasutades... 

Seaduses on lahti kirjutatud, et juhatuse muutus eelmist juhatust vastutusest ei vabasta. 

Küsimus on selles, et kui ettevõte on kummuli jooksnud, kas selle juht peab siis aastaid laskma end erinevatel ametnikel vaevata ja väntsutada ja oma närve kulutama, või ta saab millegi produktiivsega edasi tegeleda ja oma perele leiba teenida. 

Kas tankistide kasutamine on vähenenud? 

Ei ole, igapäevaettevõtluses on see nii levinud vorm (Pint peab näiteks suurte firmade juhte ka tankistideks, kuna nemad viivad ellu otsuseid, mida keegi teine teeb). 

Kes sellist teenust Eesti pakuvad? 

See ei ole ainult minu mängumaa. Turu-uuringuid ma teinud pole. Kui 10–15 aastat tagasi hakkas tankisti jutt peale, siis tituleeriti tankistideks ka minu süsteemis juristidena töötanud inimesi, kes pole tankistid. Minu süda on karvaste alkoholilembeste tankistide kasutamisest puhas. 

Aga need Panama firmad (Arliana ja Transatlantic) on ju Teiega seotud? 

Kas te näete ühtegi juriidilist sidet? Selle küsimuse tonaalsus häirib mind. Ma võin ettevõtluse olukorrast laiemalt rääkida, aga spetsiifilise ärivaldkonna asjaoludest mitte. 

Teil puudub nende firmadega igasugune seos? 

Miks te nüüd mind inimesena ründate? Kui soovite nende ettevõtete kohta infot, pange need internetiotsingusse. 

Miks neid Kreeka ja Vene ja muude maade tegelasi ja firmasid Teiega seotakse? 

Ju maksuamet on mingi rahvavaenlase välja mõelnud. Ma olen kuulnud, et nemad räägivad seda. 

Mis teenuse hind on? 

Selle tööga rikkaks ei saa. Konsultatsiooni eest ma raha ei võta. Kõik tehingud on jäänud 2000 krooni ja miljoni krooni vahele. 

Mida arvate oma nimega pankroti vastuvõtmisest? 

Mul üks tuttav pani selle nädala alguses oma ettevõttele pankrotiavalduse sisse ja pani eraisikuna avalduse järele. Praegu ei häbene inimesed enam ennast pankrotti panna. Valehäbi on võrratult vähemaks jäänud. Teisest küljest tean üht puidutööstuse ettevõtjat, keda solgutati 9 aastat pankrotiprotsessis igasuguste asjade tõttu. 

Miks aga siis variisikuid kasutada? 

On inimesi, kes ostavad 900 000 kroonise auto ja on inimesi, kes ostavad 100 000 krooni eest auto. Asja olemus on ikkagi sama: sõita punktist A punkti B. Ettevõtete likvideerimisega on sama lugu: eesmärk on sama, aga mingites olukordades sobivad ühed lahendused paremini. 

Võlgnevused? Võta meiega ühendust! 

Väljavõte Raul Pindi juhitava firma reklaamkirjast Eesti ettevõtjale, mis on saadetud selle aasta alguses: 

Kui omate osaühingut X, mis on tegevuse lõpetanud (või veel ei ole) ning seisab Teiega seotud ettevõtete nimekirjas, kuid millest Te enam parema meelega midagi kuulda ei tahaks, on aeg ühendust võtta LIKVIDAATOR-iga. 

Reeglina on klientidel mureks:
*Võlgnevused
*Segane raamatupidamine 

*Erimeelsused omanikeringis 

Allikas: Äripäev