1. Võlgadest pääsemise levinuimaks strateegiaks on ettevõtte müümine likvidaatorile, likvidaator.com  . 

Varasemalt oli see ka tuntud kui Panama pakett. Omanikud võivad aga asutada uue ettevõtte, jätkates äritegevust justkui puhtalt lehelt. Antud lähenemisega kaasnevad paraku Eesti õigusruumis teatavad riskid, milllega tasub kindlasti arvestada.

Kindlasti tuleb endale teadvustada , et päris võlukepikest mis kogu mineviku ära puhastab , pole olemas. Kui aga juba olete sellisesse olukorda sattunud, tuleb edasi liikumiseks valida kõige optimaalsem lahendus.

2. Seadusest tulenevalt on juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus.

Kui võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega või selline suutmatus on ettenähtav tulevikus, siis peab ta võlausaldajate huvide kaitseks esitama viivitamatult pankrotiavalduse  (kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel).

Võlausaldaja võib võlgniku vastu esitada pankrotiavalduse seaduses sätestatud eeldustel. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb võlausaldajal üldjuhul tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiit. Kui võlausaldaja deposiiti ei tasu, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta ja sellega menetlus lõppeb.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja võlausaldaja poolt deposiidi tasumise järel nimetab kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri ülesanne on selgitada välja võlgniku majanduslik seisund ja maksejõuetuse tekkimise põhjused.

Kui võlgnikul endal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb võlausaldajatel pankrotimenetlust finantseerida. 

Kui võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks piisavalt vahendeid (sh võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti summa pankrotimenetluse läbiviimiseks), siis kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja nimetab talle pankrotihalduri. Kui vahendid puuduvad või pankrotimenetlust ei viida läbi avaliku uurimisena, siis pankrotiavalduse menetlus raugeb. Samadel tingimustel raugeb pankrotimenetlus ka pärast pankroti väljakuulutamist.

3. Teha mitte midagi ja oodata, mis juhtub.

Nimetatud lähenemisviis on mõnevõrra riskantne , sest ei ole vähimalgi määral prognoositav , mis edasi juhtub. Arenguid võib olla mittejuhtumise näol positiivseid , aga samas võib toimuda päris palju päris negatiivseid nähtuseid , nagu näiteks sundtoomine kohtusse, arest , juhatuse liikme isikliku vara kallale kippumine panrotimenetluse käigus , elukohast lahkumise keeld ning raske juhtimisvea tõttu määratud reaalse vanglakaristuseni välja. 

Kui soovid oma ettevõtet likvideerida või lihtsalt nõu pidada , siis võta julgelt ühendust juba täna https://likvidaator.com/kontakt ja pea tasuta nõu parimate spetsialistidega!