Kui võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega või selline suutmatus on ettenähtav tulevikus, siis peab ta võlausaldajate huvide kaitseks esitama pankrotiavalduse viivitamata (kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel).

Võlausaldaja võib võlgniku vastu esitada pankrotiavalduse seaduses sätestatud eeldustel. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb võlausaldajal üldjuhul tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiit. Kui võlausaldaja deposiiti ei tasu, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta ja sellega menetlus lõppeb.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja võlausaldaja poolt deposiidi tasumise järel nimetab kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri ülesanne on selgitada välja võlgniku majanduslik seisund ja maksejõuetuse tekkimise põhjused.

Kui võlgnikul endal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb võlausaldajatel pankrotimenetlust finantseerida. Kui võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks piisavalt vahendeid (sh võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti summa pankrotimenetluse läbiviimiseks), siis kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja nimetab talle pankrotihalduri. Kui vahendid puuduvad või pankrotimenetlust ei viida läbi avaliku uurimisena, siis pankrotiavalduse menetlus raugeb. Samadel tingimustel raugeb pankrotimenetlus ka pärast pankroti väljakuulutamist.

Võta ühendust juba täna https://likvidaator.com/kontakt ja pea tasuta nõu valdkonna vaideldamatult parimate spetsialistidega!