Samal ajal elab riik kaugele üle oma tegelike majanduslike võimete: vastu võetud 2026. aasta riigieelarve prognoosib defitsiidiks 4,5% SKP-st ning riigivõlg on viimastel aastatel kasvanud erakordselt kiiresti.

Selline olukord tekitab üha teravamaid küsimusi riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kohta.

Riigisektori palgaralli kergitab statistilist keskmist

Kuigi riigi propagandatoru rõhutab, et avalik teenistus liigub erasektoriga sarnases rütmis, näitavad Rahandusministeeriumi andmed, et:

Riigiametnike sissetulekud on tavakodaniku omadest mäekõrguselt üle:

• Ametnike keskmine palk: Riigiasutuste ametnike keskmine põhipalk tõusis aastaga 8,5 protsenti, ulatudes 2746 euroni kuus. See ületab riigi üldist keskmist palka enam kui 600 euroga.

• Tippjuhtide palgatase: Avaliku sektori kõrgeima palgaga juhid, nagu Vabariigi President ja Riigikohtu esimees, teenivad aastas üle 115 000 euro brutotasu. Peaministri aastapalk ulatub ligi 107 400 euroni.

• Mõju keskmisele palgale: Kuna riigisektoris on palgasaajaid palju ja palgakasv püsiv, tõmbab see üleriigilise keskmise palga näitaja (2135 eurot) tasemele, millest kaks kolmandikku reaalsest tööjõust võib vaid unistama jääda.

  
  

Sõltumatud analüütikud toovad välja, et viimase viie aastaga on riigisektori palgad kasvanud 42,9%, edestades reaalmajandust loovat erasektorit (40,6%). Olukorras, kus majanduskasv on pea olematu , on riigisektori kulutuste kasv hoidnud üleval kunstlikku tarbimist, kuid teinud seda laenuraha arvelt.

Riigieelarve puudujääk ja riigivõlg kasvavad ohtliku kiirusega

Samal ajal kui riigipalgaliste sissetulekud püstitavad rekordeid, on riigi rahaline seisund murettekitav. Statistikaameti andmetel oli valitsemissektori võlatase eelmisel aastal 24,1% SKP-st, kuid praegune suund viib seda kiiresti veelgi kõrgemale.

Eesti riigi rahanduslikku seisu iseloomustavad järgmised kriitilised näitajad:

Riiki koormavad pea neljakordistunud kaitsekulutused ja majanduskriisi pikaajalised mõjud. Sellest hoolimata on Riigikogus vastu võetud lisaeelarved näidanud pigem tulude kahanemist (nt teatud aktsiisitõusude ärajätmise tõttu) ja kulude püsimist.

Riigi priiskav elu üle oma võimete

Ühelt poolt on riigil vaja maksta konkurentsivõimelist palka spetsialistidele, õpetajatele ja päästetöötajatele. Teisalt tõstatub küsimus, kas maksumaksjad suudavad riigiaparaadi praegust palgakasvu ja laenukoormust kinni maksta.

Kui majanduse reaalne tootlikkus ja erasektori panus ei hakka riigisektori kulutustele järele jõudma,hakkab laenurahaga kaetud eelarvedefitsiit ja ohtliku kiirusega kasvav riigivõlg ohustama Eesti majanduslikku stabiilsust. 

Riigiaparaadi kulude kärpimine ja struktuursed reformid ei ole teoreetiline arutelu, vaid hädavajalik riigi finantsilise sõltumatuse säilitamiseks.