Kui ametnike süüd ei suudeta kohtus tõendada, ei tähenda see automaatselt, et midagi ei toimunud – see tähendab sageli, et skeem oli juriidiliselt piisavalt nutikalt üles ehitatud. 

Kommentaatorite vihjed sotsiaalmeedias ja selliste afääride loogika viitavad mitmele varjatud mehhanismile, kuidas ebaseaduslikku tulu on võimalik teenida ka siis, kui paberid jäävad pealtnäha puhtaks: 

1. Kickback offshore  skeemid  ehk ostjale peab ka midagi jääma

Kõige klassikalisem viis selliste hangete puhul ebaseaduslikku tulu teenida ei toimu Eesti-siseselt.

• Kuidas see käib? RKIK kannab 70 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid ametlikult välismaisele vahendusfirmale (antud juhul Dataselile või Miava Capitalile). See osa tehingust on elektrooniliselt nähtav ja auditeeritav.

  
  

• Varjatud pool: Kui raha on liikunud kolmanda riigi (näiteks India, Šveitsi või offshore-tsoonide) kontodele, mis ei allu Eesti uurimisorganite otsekontrollile, makstakse sealt teatud protsent (näiteks 10–20% "konsultatsioonitasudena") sularahas või varifirmade kaudu tagasi otsustajatele. Seda raha ei kanta kunagi Eesti ametniku isiklikule pangakontole, vaid see liigub välismaiste usaldusfondide, kinnisvaraostude, krüptovaluutade vms.  kaudu.

2. Teadlik lohakus kui tasustatud teenus

Nagu  kommentaariruumides  õigesti  on märgitud, on Eesti kaitsesüsteemid üles ehitatud nii, et sellist viga ei saa teha juhuslikult. Kui ametnikud pigistavad silma kinni elementaarse taustakontrolli ees, ignoreerivad punaseid tulesid ja allkirjastavad uusi lepinguid hoolimata tarnete hilinemisest, võib see olla rammusalt kinni makstud.

• Kriminaalõiguses on väga raske tõendada teadlikku korruptiivset kokkulepet, kui vahele pole jäänud otseseid meile, kõnesid või altkäemaksu ülekandeid. Kaitseadvokaadid saavad kohtus alati väita, et tegu oli inimliku eksituse, kriisist tingitud kiirustamise või näiteks ebaõnnestunud äririskiga. Kohus mõistab inimese õigeks, sest lollus ja lohakus ei ole kriminaalkorras karistatavad samamoodi nagu riisumine, kuigi tulemus maksumaksja jaoks on sama.

3. Miks on süüd kohtus üliraske tõendada?

Sarnaselt Siim Kallase omaaegsele 10 miljoni dollari saagale, kus kedagi reaalselt süüdi ei mõistetud, seisavad uurimisorganid ka mürsuskandaali puhul silmitsi juriidiliste seintega:

• Rahvusvaheline õigusabi: Kui raha liigub eksootilistesse või mitteläänelikesse jurisdiktsioonidesse (nagu India eraisikute või riiulifirmade võrgustikud), võib pangasaladuste avamine ja reaalsete omanike tuvastamine võtta aastaid või osutuda võimatuks.

  
  

• Tõendite puudumine versus oletused: Kriminaalkorras süüdimõistmiseks peab prokuratuur suutma  tõendada, et ametnik sai otsest ainelist kasu just selle tehingu eest. Kui vahendajad ja nominaalid vaikivad, jääb uurimisele vaid kahtlus, millest kohtuotsuseks ei piisa. 

Kokkuvõtteks 

Kommentaariumite ja sotsiaalmeedia skeptitsism on kriminoloogiliselt põhjendatud. Skeemid, kus kümned miljonid riigi raha kantakse sinisilmselt olematu kogemusega välismaistele vahendajatele, on terves maailmas ajalooliselt olnud peamiseks kattevarjuks poliitilise ning ametkondliku eliidi korruptsioonile. 

Kas see nii oli ka antud juhul, peab selgitama prokuratuuri käivitatud kriminaalmenetlus. Ajalugu on aga näidanud, et juriidiline õigeksmõistmine või tõendite puudumine ei tähenda sugugi seda, et mingi ametnike  seltskond tehingu pealt rasket raha ei teeninud.