Füüsilise isiku maksejõuetus

Kui isik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega, siis saab ta esitada kohtule maksejõuetusavalduse, kas

• pankroti väljakuulutamiseks või

• pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või

• võlgade ümberkujundamiseks.

Võlgnikest abikaasad või registreeritud elukaaslased saavad esitada ühise maksejõuetusavalduse.

Maksejõuetusavalduse saab esitada ka võlausaldaja, kelle ees on võlgnikul tekkinud võlgnevus. Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse, kas

• pankroti väljakuulutamiseks või

• võlgade ümberkujundamiseks.

Võlgniku maksejõuetusavaldus, abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine maksejõuetusavaldus ja võlausaldaja maksejõuetusavaldus tuleb esitada etteantud vormil. Vormid on kättesaadavad Justiitsministeeriumi ning kohtu veebilehel.

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel kohus nimetab võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku majanduslik seisund ja makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjused.

Pankroti väljakuulutamisel nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri. Pankrotihalduri kohustused on mh selgitada välja võlausaldajate nõuded, valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamine ja müük ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetab kohus samuti pankrotihalduri. Pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkub kohustustest vabastamise menetlus usaldusisiku järelevalve all. Kohus otsustab üldjuhul kolme aasta möödumisel, kas võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte.

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel nimetab kohus usaldusisiku. Usaldusisik koostab võlgade ümberkujundamise kava, mille alusel hakkab võlgnik oma võlgasid tasuma. Kohus peab kava kinnitama. Kava täitmise üle teostab järelevalvet usaldusisik.

Juriidilise isiku maksejõuetus

Kui võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega või selline suutmatus on ettenähtav tulevikus, siis peab ta võlausaldajate huvide kaitseks esitama pankrotiavalduse viivitamata (kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel).

Võlausaldaja võib võlgniku vastu esitada pankrotiavalduse seaduses sätestatud eeldustel. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb võlausaldajal üldjuhul tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiit. Kui võlausaldaja deposiiti ei tasu, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta ja sellega menetlus lõppeb. Töötajast võlausaldajal on sellises olukorras õigus saada pankrotihüvitist.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja võlausaldaja poolt deposiidi tasumise järel nimetab kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri ülesanne on selgitada välja võlgniku majanduslik seisund ja maksejõuetuse tekkimise põhjused.

Kui võlgnikul endal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb võlausaldajatel pankrotimenetlust finantseerida. Kui võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks piisavalt vahendeid (sh võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti summa pankrotimenetluse läbiviimiseks), siis kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja nimetab talle pankrotihalduri. Kui vahendid puuduvad või pankrotimenetlust ei viida läbi avaliku uurimisena, siis pankrotiavalduse menetlus raugeb. Samadel tingimustel raugeb pankrotimenetlus ka pärast pankroti väljakuulutamist.

Võta juba täna julgesti ühendust   https://likvidaator.com/kontakt ja pea tasuta nõu antud valdkonna vaideldamatult parimate spetsialistidega !