Sellel reeglil on erandid. Maksu- ja Tolliamet teab neid erandeid väga hästi. Kui firma jätab maksud maksmata, võib arve ühel hetkel maanduda juhatuse liikme isiklikule lauale.

Millal tekib juhatuse liikmel isiklik vastutus maksuvõla eest?

Automaatset isiklikku vastutust ei ole. MTA ei saa suvalise maksuvõla puhul minna ja juhatuse liikme pangakontot arestida. Vastutus tekib ainult siis, kui on täidetud konkreetsed tingimused, mis tulenevad Maksukorralduse seadusest § 40 ning tahtlus on kohtuprotsessi käigus üheselt  tõendatav.

1. Tahtlik või raske hooletus

Lihtne eksimus või halb äriõnn ei tekita isiklikku vastutust. MTA peab olema suuteline kohtus tõendama, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. 

Praktikas tähendab see näiteks:  

• Firma raha kasutati omanikele dividendide või laenu maksmiseks ajal, kui maksuvõlg juba kasvas.  

• Käibedeklaratsioone ei esitatud kuid, kuigi käive toimus.  

• Vara kanti firmast välja enne pankrotiavaldust, et võlausaldajatele midagi ei jääks.

• Teadlikult jäeti töötajate palgamaksud deklareerimata ja maksmata.

2. Põhjuslik seos kahjuga

MTA peab suutma kohtus tõendada, et just juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi maksuvõlg tasumata. Kui firma läks pankrotti, sest klient ei maksnud 300 000€ arvet, siis ei saa seda juhatuse liikme süüks panna. Aga kui juhatuse liige kandis kogu firma raha näiteks oma eraisiku kontole päev enne maksude tasumise tähtaega, on seos olemas.

3. Firma ei suuda ise maksta.  

Isiklikku vastutust saab rakendada ainult siis, kui maksuvõlga ei õnnestu firma varast sisse nõuda. Ehk: kõigepealt läheb täitur firma arvelduskonto ja vara kallale. Kui seal midagi võtta pole, siis alles hakatakse vaatama juhatuse liikme suunas ja vastutusotsust kokku kuduma.

Kuidas MTA nõue juhatuse liikmeni jõuab?

Protsess ei ole üllatus. See käib läbi mitme etapi.

1. Vastutushagi hoiatus.  

MTA saadab juhatuse liikmele kirja, kus teatab, et kaalub vastutusotsuse tegemist. Antakse tähtaeg selgituste esitamiseks. See on koht, kus tasub reageerida. Kui suudad ära tõendada, et tegutsesid heas usus ja tegid kõik, et makse maksta, võib asi siin lõppeda.

2. Vastutusotsus. 

Kui MTA selgitusi ei usu, teeb ta vastutusotsuse. See on haldusakt, mis paneb konkreetsele füüsilisele isikule kohustuse tasuda firma maksuvõlg. Otsuses peab olema kirjas, milliseid kohustusi ja kui suurel määral rikuti. 

3. Vaidlustamine või sundtäitmine.  

Juhatuse liikmel on 30 päeva aega otsus vaidlustada halduskohtus. Kui seda ei tehta, läheb otsus täitmisele. See tähendab kohtutäiturit, aresti isiklikule kontole, kinnisvarale ja sissetulekule. Täpselt samamoodi nagu firma puhul.

Kõige levinumad nõksud, mida MTA tegelikult kasutab

Esitamata deklaratsioonid. MKS § 40 lg 1 ütleb otse: kui maksudeklaratsioon jäetakse tahtlikult esitamata, vastutab juhatuse liige. See on kõige kindlam tee isikliku vastutuseni. MTA ei pea tõestama raha kantimist. Piisab, et käive oli, aga deklarit pole.

Vara kantimine. Klassika: firma läheb hapuks, aga enne võetakse omaniku laenuna kogu kassa välja. Või müüakse firma ainus kaubik juhatuse liikme abikaasale 100 € eest. Pankrotihaldur ja MTA vaatavad sellised tehingud 2 aasta tagant üle. Kui tehing kahjustas võlausaldajaid, keeratakse see tagasi ja juhatuse liige vastutab.

Pankrotiavalduse esitamata jätmine. Seadus ütleb: kui firma on püsivalt maksejõuetu, peab juhatus esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul. Kui seda ei tehta ja samal ajal tekib uus maksuvõlg, vastutab juhatuse liige selle uue võla eest isiklikult. Loogika on lihtne: sa ei tohi teadlikult võlgu juurde tekitada.

Kuidas ennast kaitsta

Dokumenteeri kõik: Kui maksudeks raha ei jätkunud, sest suurkliendid ei maksnud, siis salvesta meilid, maksegraafikud, võlanõuded. Tõesta, et sa püüdsid.

Suhtle MTA-ga: Kui näed, et maksud jäävad maksmata, ära peida pead liiva alla. Küsi ajatamist. Esita deklaratsioonid õigel ajal, isegi kui maksta ei jõua. Esitatud deklaratsioon vs esitamata deklaratsioon on vastutuse mõttes öö ja päev.

Ära võta firmast raha välja, kui maksud on üleval: Iga euro, mis liigub firmast omanikule ajal, mil MTA-le ollakse võlgu, on hiljem kohtus sinu vastu.

Vabane firmast õigeaegselt:  Kui näed, et pääsu pole, siis on mõistlik firma üle anda professionaalsele likvideerijale, milleks tavaliselt on likvidaator.com . Notariaalse tehinguga läheb osaühing, vastutus ja kohustused üle uuele juhatuse liikmele. See ei kustuta vana võlga, aga peatab uue tekkimise ja lõpetab su isikliku kohustuse esitada deklaratsioone.

Kokkuvõte: Vastutus on erand, aga reaalne risk

Normaalses äritegevuses juhatuse liige firma maksude eest ei vastuta. Äririsk on firma risk. Isiklik vastutus tekib siis, kui mängu tuleb pettus, hooletus või teadlik seaduserikkumine, mida on EMTA-l võimalik kohtus tõendada.

Kui oled juhatuse liige ja firma on maksuraskustes, tegutse kohe. Esita deklaratsioonid. Suhtle MTA-ga. Ära tee tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajaid. 

Kui olukord on lootusetu, siis kaalu firma korrektset üleandmist enne, kui MTA jõuab sinu uksele koputada vastutusotsusega. Ning vaata et su nimel eraisikuna ei oleks vara, mille vastu firma maksunõue pöörata.

Piiratud vastutus kaitseb ettevõtjat. Aga see ei kaitse teadlikku  petturit. Vahe on tihti ainult ühes allkirjas või esitamata jäetud deklaratsioonis.