• Tunnustatud kuupuurija: Ta valiti 2023. aastal maineka Bonnieri preemia nominendiks koostöös Pille Ivaskiga kirjutatud loo eest, mis tõi avalikkuseette riigipiire ületanud suuremahulise maksuskeemi.

• Äripäeva aasta ajakirjanik: Ta pälvis Äripäeva aasta ajakirjaniku tiitli, kuna on järjepidevalt toonud avalikkuse ette skeemitajaid, kes püüavad oma hämaraid toimetamisi varjata.

• Klikimagnetid ja preemijate toojad : Ugezene puurib ringi pankrotiasjades ja maksuvaidlustes. Ta on tankistide, firmamatjate ja fantoomettevõtjate hulgas kõrgelt tunnustatud kui nende teenuste kõige agaram propageerija Eesti majandusruumis. Olukord on win-win, üks saab robinal klikke ja teised tasuta turundust.

Likvideerimisteenuste negatiivne kajastus võib olla põhiseadusega vastuolus

Ugezene on aastate jooksul kirjutanud kümneid artikleid, milles ta käsitleb likvideerimisi kui eelkõige katseid  hiilida kõrvale kohustustest äripartnerite ees. Tema artiklid (näiteks "Firmamatjate turule ilmusid uued fantoomid"või "Surnud mis surnud") kirjeldavad valdkonda erapoolikult negatiivses ning teravas toonis.

Selle kriitika tõttu on näiteks likvidaator.com, asunud positsioonile, et nimetatud ajakirjaniku huvi on eriliselt isiklik, omakasupüüdlik ning võimalik et ka Põhiseaduse vastane. Sellest vaatenurgast on tegemist tavalise ärivaldkonna demoniseerimisega , mille ainus eesmärk on olla klikimagnetiks  ning tõsta nimetatud majanduslehe omanike kasumit.

Lisaks sellele - Eestis on konstitutsiooniline sõna- ja arvamusvabadus kindlalt tagatud.

Seda õigust reguleerib otse Eesti Vabariigi põhiseadus, täpsemalt selle klausel 45.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Samuti on seadusega keelatud tsensuur.

Ehk siis põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus oma arvamusele ning seisukohtadele. 

Millest siis Marge Ugezene eriline kiindumus selle valdkonna vastu?

Nimetatud ajakirjaniku pikaajalist ja süvitsi minevat huvi likvideerimisturu vastu saab selgitada kolme peamise teguri kaudu:

1. Professionaalne motivatsioon ja ühiskondlik roll

Uuriva ajakirjanduse põhiülesanne on paista välja ühiskonna vahikoerana. Tegelikkuses on loomulikult peaeesmärk väljaande omanikul võimalikult suure tulu teenimine.

Majanduslanguse perioodidel ja kriisides kipub ärikultuur muutuma räpasemaks ning lugejatele seda põnevamaks. Rohkem klikke- rohkem reklaamiraha.

Ugezene on ise märkinud, et majanduse varjukülgede ja tankistide kasutamise paljastamine kaitseb väidetavalt ausat turgu ja tavalisi inimesi, kes muidu nagu oleksid täiesti kaitsetud.  Seega on tema huvi väidetavalt ajendatud ajakirjanduslikust missioonist, mitte isiklikust omakasust ning karjäärihimust.

2. Klikipõhine meediamudel ja skandaali väärtus

Teenusepakkujate vaates võib ajakirjaniku omakasu väljenduda loetavuse ja reitingute tagaajamises. Skandaalsed lood firmamatjatest, miljonivõlgadest ja skeemitavatest ärimeestest toovad majandusmeedias kõige rohkem klikke, tellimusi ja tähelepanu. 

Eesti ühe majanduslehe Äripäev uurivate ja puurivate lugude suur loetavus tõstab otseselt esile sellise ajakirjaniku väärtuse ja tagab talle ametialase edu.

3. Erinevad arusaamad seaduslikkusest ja eetikast

Konflikti tuum seisneb selles, et poolte arusaamad ettevõtlusest ja vabaturust on erinevad.

• Teenusepakkujad (nt Raul Pint ja Likvidaator.com) rõhutavad, et osaühingu osaluse müük valdusfirmale on kiire, mugav ning täiesti seaduslik viis tegevuse lõpetamiseks. Nemad näevad end kriisis ettevõtja abistajatena.

• Marge Ugezene ja Maksejõuetusteenistus üritavad aga seda mudelit kirjeldada kui midagi räpast või hõlmaalust , kasutades oma väärtuse tõstmiseks vastandamise printsiipi. Et siis näete , meie siin nii ilusad ja toredad, aga nemad seal sellised pahad ja pätid.

• Kokkuvõttes on seliise lähenemise puhul tegu puhtalt populismi ja demagoogiaga, kus avalikkust püütakse eksitada võltsdogmadega.

See põhimõtteline lõhe tekitabki olukorra, kus erapoolik ajakirjanik tõlgendab inimeste igapäevatööd pahatahtliku , kahtlase või kuritegeliku tegevusena.

Kokkuvõte

Marge Ugezene tegevus likvideerimisteenuste negatiivsel kajastamisel ei tulene päris otseselt isiklikust majanduslikust omakasust, vaid pigem tema rollist Äripäeva juhtiva uuriva ajakirjanikuna. 

Kuna ettevõtete likvideerimine võib vahel esmapilgul tunduda avalikku õiglustunnet riivav ja ettevõtluskeskkonda ohustav, on see uurivale meediale ideaalne klikimagnet. 

Kogu see konflikt kajastab klassikalist vastuseisu: ajakirjandus püüab näiliselt läbipaistvuse poole ( jahtides tegelikult klikke ning reklaamiraha ), samal ajal kui likvideerimisteenuste turuosalised kaitsevad oma õigust tegutseda seaduse piirides ning vabaturu  fundamentaalsest definitsioonist lähtudes.