Eesti Vabariigis on äriseadustiku kohaselt piiratud vastutusega äriühingute vormideks:

• Osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 135).

• Aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. (ÄS § 221).

Üldreeglina on ettevõtte kui juriidilise isiku maksukohustused tema enda omad. See tuleneb juriidilise isiku piiratud vastutuse põhimõttest, mille kohaselt ettevõtte omanikud ja juhid ei vastuta isikliku varaga ettevõtte kohustuste eest. Risk piirdub üksnes sellega, mida ettevõttesse on investeeritud ja mida ettevõte ise on teeninud.

Kehtiv Äriseadustik ütleb nii :

§ 135.   Osaühingu mõiste

  (1) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.

  (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.

  (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Kõlab lihtsalt ja selgelt , kuid :

Piiratud vastutuse mudel pole aga absoluutne – see on mõeldud vähendama heas usus tegutsevate ettevõtjate isiklikke riske, mitte pakkuma varju tahtlikule seaduserikkumisele. Seetõttu näebki juba kehtiv õigus ette, et kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi ja sellega kaasneb näiteks maksuvõlg, siis võib ka juhatuse liige vastutada selle eest solidaarselt.

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS § 115. Juhatuse liikme vastutust osaühingu ees võib modifitseerida kokkuleppel .

Äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate sh.maksuameti ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja seal viidatud kohtupraktika; 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11). Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11; 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7 (vt Riigikohtu eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11).

Olulisemad põhimõtted, mis on olulised juhtorganite liikmete tegevusele õigusliku hinnangu andmisel :

• Äriühing on alati esikohal.

  Mistahes olukorras, kus on kaalumisel erinevate isikute huvid, tuleb esikohale seada äriühing. Seda ennekõike olukordades, kus on tuvastatav huvide konflikt organi liikme ja ühingu vahel. Selle põhimõtte oluliseks osaks on selge eristus enda ja ühingu isikute vahel.

  
  

• Protsesside dokumenteerimine.

  Kõik teod, ühtviisi need, mis ühingule kasu toovad kui ka need, mis ühingule kahju toovad võivad tekitada küsimusi. Need, kes ei ole olnud otsustamisprotsessi juures peavad saama aru, miks mingil viisil otsutati. Protsessi läbipaistvuse ning võimaluse selle suhtes hinnangute andmiseks annab dokumentatsiooni olemasolu. Seega, on kasulik kommunikatsioonis kajastada lisaks sisulisele tegevusjuhisele ja otsusele ka nende kaalutlusi, et otsuse tegemise põhjused oleks mõistetavad. Lisaks on need väga vajalikud, kui asi jõuab kaalumisele kohtumenetluses.

  
  

• Huvide konflikt ja kõrgema organi nõusolek.

  Huvide konflikti võimalus ja konkreetsemad asjaolud tuleks ühingule alati avaldada ning sellistes olukordades end otsustusprotsessist taandada. Seadus nõuab kõrgema organi heakskiitu tehingutele, kus juhatuse liikmel on või võib olla huvide konflikt. Selleks, et kõrgem organ saaks vastava nõusoleku anda peab selle liikmetel olema täielik arusaam kavandatava tehingu tingimustest, huvide võimalikust konfliktist ning sellest, miks on tehing ühingule oluline ja kasulik.

  
  

• Tehingud peavad toimuma turutingimustel.

  Lisaks sellele, et tehingud tulebki teostada turutingimustel tuleb näidata ka juhtorganite poolt tehtud tööd turutingimuste väljaselgitamiseks. Selleks tuleb koguda informatsiooni võrreldavate tehingute kohta, pidada silmas, et pakkumiste korral peab neid olema mitu ning kogutud informatsioon säilitada. Säilitamine ei ole teemaks mitte üksnes ühingusiseste suhete kontekstis. Turutingimuste analüüsi vastu võib olla oluline huvi ka näiteks maksuhalduril.

  
  

• Soovitav on kaasata spetsialiste.

  Kõike ei jõua ja ise kõike ei tea. Regulatsioonid või erinevate valdkondade praktikad võivad olla võõrad. Selleks, et ühing tegutseks kooskõlas valdkonnas kohaldatavate standarditega on mõistlik kasutada spetsialiseerunud nõustajaid, kes omavad igapäevast kokkupuudet teemakohase valdkonnaga. Ka saab saadud nõu ja seisukohti kasutada ettevõtja hoolsuse järgimist tõendava asjaoluna juhul kui kunagi peaks olema vajadus põhjendada.

Eesti kohtud on juhatuse liikme vastutusele hinnangute andmisel  tänaseni suhteliselt ettevaatlikud. Reeglina jäävad sellised vastutuseotsused tõendamise taha. Ei piisa lihtsalt kellegi arvamusest, et juhatuse liige on tahtlikult või süüliselt käitunud, seda tuleb ka reaalselt tõendada. Kohtupraktika näitab, et vaidluste ennetamine  ning kompromissid on alati kõigile osapooltele kasulikumad.

Vahel on aga juhatuse liikme vastutuse üle arutlemise või vaidlemise asemel võtta vastu fundamentaalne otsus - likvideerida antud ettevõtte ning jätkata uuega puhtalt lehelt. 

Ettevõtte likvideerimise Eestis toimub järgnevalt :  likvidaator.com  valdusfirma ostab ära finants- või juriidilistes raskustes oleva ettevõtte, et vabastada senised omanikud ja juhatus kohustustest. Peale osaluse ostu vahetab likvidaator.com juhatuse, ärinime, aadressi, kontakandmed ja tegeliku kasusaaja. 

Tulemuseks on eelmiste osanike ja juhatuse liikmete täielik väljumine firmast ning nende juriidilise seotuse kadumine.

Samuti vabaneb eelmine juhtkond firma dokumentatsioonist.

Seejärel viiakse läbi ettevõtte lõpetamine ja likvideerimine kas vabatahtliku likvideerimise, pankroti, saneerimise või sundlõpetamise teel. Sellisel viisil võimaldab teenusepakkuja kiiret ja puhast lahendust, mille puhu ajakulu kliendi jaoks on 2 nädalat. 

Kuidas see töötab? 

1. Omaniku ja juhatuse vahetus: Uus omanik ostab osaluse ja vahetab juhatuse, võttes vastutuse üle.

2. Andmete muutmine: Muudetakse äriregistris ettevõtte nimi,aadress,kontakandmed ja tegelik kasusaaja, et eraldada see vanast omanikust.

3. Dokumentatsiooni ülevõtmine: Teenusepakkuja korraldab raamatupidamise üleandmise.

4. Lõpetamine: Uus omanik viib läbi likvideerimise, pankroti, saneerimise või korraldab firma sundlõpetamise. 

Miks seda teha? 

• Vabastab senised omanikud ja juhatuse vastutusest ja kohustustest.

• Pakub kiiret lahendust seisma jäänud või probleemsele ettevõttele.

• Võimaldab alustada "puhtalt lehelt". 

Kes seda pakuvad? 

• Likvidaator.com: Pakub lahendusi riiulile seisma jäänud või finantsraskustes olevatele probleemsetele firmadele nii Eestis kui Soomes. Pakutavad lahendused on kiired ja konfidentsiaalsed.

• Muudel veebilehtedel samuti on mitmeid pakkumisi sarnaste teenuste osutamiseks, kuid tasub olla ettevaatlik. Tuleb välja selgitada isiku nimi, kes on reaalselt sellise kuulutuse taga ning  teha nime ja tausta kontroll google või AI abiga.

Ettevõtte likvideerimise etapid Eestis kestavad tavaliselt vähemalt 8 kuni 12 kuud kui olete otsutanud seda ise teha Äriseadustiku põhise klassikalise likvideerimismenetlusena.

Siin on ettevõtte likvideerimise etapid Eestis 2026 aastal : 

1. Lõpetamisotsuse vastuvõtmine 

Ettevõtte omanikud (osanikud) võtavad vastu lõpetamisotsuse. Otsuse poolt peab olema vähemalt 2/3 koosolekul osalenud häältest. Samuti määratakse likvideerija, kelleks võib olla juhatuse liige. 

2. Avalduse esitamine Äriregistrile 

Likvideerija esitab e-äriregistris avalduse ettevõtte lõpetamise ja likvideerija kandmiseks registrikaardile. Lisada tuleb osanike koosoleku protokoll. 

3. Teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes 

Likvideerija avaldab teate ettevõtte likvideerimismenetluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märgitakse, et võlausaldajad peavad esitama oma nõuded nelja kuu jooksul alates teate avaldamisest. 

4. Algabilansi ja majandusaasta aruande koostamine 

Kohe pärast lõpetamisotsust tuleb koostatakse likvideerimise algbilanss ja lõpetamisotsuse tegemise hetkeni ulatuv majandusaasta aruanne. Peale nende kinnitamist osanike poolt esitatakse need äriregistrile.

5. Vara realiseerimine ja võlgade tasumine 

Likvideerija lõpetab igapäevase äritegevuse, müüb ettevõtte vara ja nõuab sisse võlad. Saadud rahaga jagab laiali võlausaldajatele. 

• Märkus: Kui selgub, et ettevõtte varast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama kohtule pankrotiavalduse. 

6. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine 

Pärast neljakuulise ooteaja möödumist ja kõigi võlgade tasumist koostatakse lõppbilanss ja järelejäänud vara jaotusplaan. 

7. Vara jaotamine osanike vahel 

Allesjäänud vara tohib osanike vahel välja jagada kaks kuud pärast seda, kui lõppbilanss on osanikele tutvumiseks esitatud ja sellest on teatatud. Likvideerimise algusest olema selleks hetkeks möödunud vähemalt kuus kuud. 

8. Kustutamisavaldus registrist 

Likvideerija  esitab äriregistrile avalduse ettevõtte kustutamiseks. Seda saab teha mitte vähem kui kuus kuud likvideerimiskande tegemisest ja teate avaldamisest. 

• Enne kustutamist kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas ettevõttel on maksuvõlgu.

  
  

9. Dokumentide hoidja määramine.

• Tuleb määrata isik, kes hoiab ettevõtte dokumente järgnevad 10 aastat . Registripidaja võib teha kustutamiskande ka dokumentide hoidjata.

Ettevõtte likvideerimine Eestis viib  lõpuks välja ettevõtte kustutamiseni registrist.

Sellegipoolest , kui Teile tundub, et aeg oleks hakata oma ettevõtet  Eestis lõpetama ja likvideerima,  siis:

Enim kasutatav viis ettevõtte sulgemiseks, lõpetamiseks, likvideerimiseks ning registrist kustutamiseks on ülearuse äriühingu osaluse müük likvidaator.com valdusfirmale. Seejärel likvidaator.com meeskond korraldab antud ärikeha likvideerimise, vajadusel pankrotimenetluse ning lõpetuseks registrist kustutamise.

See on kaasajal kõige kiirem, mugavam ning igati seaduslik lahendus.

Humoorikalt väljendudes võib seda nimetada ka turbolikvideerimiseks, kuna võrreldes tavalikvideerimisega, mis võtab aega vähemalt 8-12 kuud, on sellise lähenemise puhul reaalne ajakulu umbes 2 nädalat ja te olete juba tegevuse lõpetanud firmast väljas.

likvidaator.com - i kompetentsi ei kuulu hinnangute andmine klientide varasematele ärilistele ning õigustoimingutele. Seda tüüpi hinnangute andmine on teadaolevalt äärmiselt subjektiivne ning sõltub antud ajaperioodi keskkonna erinevatest hoiakutest, arvamustest ja õiguslikest regulatsioonidest. Meie vaatenurgast on kliendil alati õigus.

Samas on igaühel õigus ise läbi viia  Äriseadustiku põhine 8 kuni 12 kuud kestev firma vabatahtlik lõpetamine ja likvideerimismenetus, mis on samuti täiesti seaduslik. See on aga märkimisväärselt aeganõudvam ning eeldab oluliselt oma aja, raha ja energia investeerimist. Samuti ei pruugi see sageli õnnestuda.

Mida ja kuidas edasi teha?

5000+ likvideeritud firmat, 30 aastat kogemust ning aktiivne meediakajastus annab likvidaator.com -le vaieldamatu positsiooni ettevõtete likvideerimise valdkonnas.

Juhul kui soovid tasuta konsultatsiooni või plaanid oma firmat likvideerida, võta julgelt ühendust juba täna parimate spetsialistidega https://likvidaator.com/kontakt