See on kaasajal kõige kiirem, mugavam ning igati seaduslik lahendus.

Samas on igaühel ka õigus ise läbi viia Äriseadustikus kirjeldatud lõpetamise ja likvideerimismenetus, mis on samuti täiesti seaduslik. Küll aga on see märkimisväärselt aeganõudvam ning eeldab oluliselt  oma aja, raha ja energia investeerimist. Samuti ei pruugi see sageli õnnestuda.

Sellegipoolest:

Kui osanikud on otsustanud firma tegevuse lõpetada, peavad nad häälteenamusega otsustama lõpetamise ning vormistama vastava otsuse. Firma tegevuse lõpetamise järel toimub likvideerimismenetlus. Osanike otsusega määratakse likvideerija või likvideerijad.

Likvideerija määramisel on otstarbekas temaga sõlmida likvideerija leping, kus on lahti kirjutatud tema õigused, kohustused, soovitav lõpptulemus ning saadav tasu.

Likvideerija kohustused likvideerimismenetluses, mis tulenevad seadustest:

Firma lõpetamise järel tuleb läbi viia likvideerimismenetlus. Lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse peab  juhatus esitama avalduse. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll. Kui osanikud võtsid otsuse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata, siis on vaja avaldusele lisada ka hääletamisprotokoll. 

Osanike otsusega määratakse likvideerija või likvideerijad. Nendeks võivad olla kuid ei pea olema varasemad juhatuse liikmed. Esimeste likvideerijate äriregistrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus.

Äriregistris kannete tegemisele järgnevalt peavad likvideerijad avaldama teate firma lõpetamisest ning likvideerimismenetlusest Ametlikes Teadaannetes, milles kutsutakse võlausaldajaid esitama oma nõuded firma vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad firma tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava firma varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise äriregistrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad.

Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani, mis tuleb tutvumiseks esitada kõigile osanikele. Allesjäänud kraam jaotatakse osanike vahel jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 

Mida ja kuidas edasi teha?

5000+ likvideeritud firmat, 30 aastat kogemust ning aktiivne meediakajastus annab likvidaatorile vaieldamatu positsiooni ettevõtete likvideerimise valdkonnas.

Juhul kui soovid tasuta konsultatsiooni või plaanid oma firmat likvideerida, võta julgelt ühendust juba täna parimate spetsialistidega https://likvidaator.com/kontakt