Press

Võlgades vedajad lasevad end maha matta

Tuntud firmade likvideerija kätte on viimasel ajal üle antud mitu kaubaveoteenusega tegelevat ettevõtet.

Kaubaveoga tegelenud ettevõte Royaltrans jõudis firmamatja Raul Pindi kätte juuni lõpus ning ettevõtte uueks nimeks sai Suyksu Akkaytym. Raul Pint ei oska täpselt öelda, mis Andres Freirikule kuulunud Royaltransiga juhtus, kuid arvab, et midagi transpordis toimub, sest viimastel kuudel on talle likvideerimiseks antud viis kaubaveoga tegelevat ettevõtet ning lisaks on kaks ootel.

Royaltransi maksuvõlg hakkas kerkima aprilli lõpus ja on jõudnud 25 662 euroni. Ettevõte käive oli üle-eelmisel aastal 355 704 eurot ning kahjum 52 721 eurot, eelmise aasta aruannet pole veel esitatud. Äripäev proovis korduvalt Royaltransiga ühendust saada, kuid vastust ei saanud.

Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori sõnul on ettevõtte likvideerijale andmine üks kõige halvemaid käitumisi, mis turul olla saab.

Raha lihtsalt ei jätku

Pint ei avalda ettevõtteid, mis on talle üle antud, kuid tema sõnul on transpordifirmade halva seisu puhul pilt alati ühesugune. „Lõhki lähevad nad ühel viisil, ühelt maalt raha ei jätku,“ ütles ta. „Puhas klassikaline pilt, esimene asi, kui raha ei ole, lastakse käibemaksuvõlal natukene oodata, et pärast maksab ära. Tegelikult tuleb välja, et hiljem ikka raha ei ole ja järjest ta kuhjub.“

Veel on firmamatja kätte liikunud näiteks kaubaveoga tegelenud ja teiste seas Tanel Ristsoole kuulunud ettevõte Guttormsen Transport, uue nimega Metolong Putsoa. Ettevõtte võlg on tõusnud 103 865 euroni. Võlg avalikustati veebruari lõpus ning pea kõik võlgnevusest on kütuse ja transpordi eest. Guttormsen Transpordi käive oli üle-eelmisel aastal ligi 2,8 miljonit eurot ning kasum 68 173 eurot.

Ebaõiglane käitumine

Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori ütles, et kui probleemne ettevõtete antakse likvideerija kätte, on turg rikutud. "Teised ettevõtted on kõvasti kannatada saanud ja tema lihtsalt lahkub turult ja pühib käed puhtaks – see on väga ebaõiglane käitumine,“ ütles Tori.

Ka kaubaveoettevõtte Rain Transport juhataja Toomas Raua sõnul on firma likvideerija kätte andmine inetu. Raud ütles, et selliseid ettevõtjaid peaks rohkem jälgima, kes ettevõtte maksurahade ja võlgadega põhja lasevad. Raud teab, et on ka ettevõtjaid, kes kandivad vara enne firma põhja laskmist uude firmasse ning jätkavad sealt äritegevust.

Veoteenuste hinnad on ajast maas

Est-Trans Kaubaveod juhataja Reio Engmani sõnul on kaubaveo teenuste hinnad 15 aasta taguses ajas. Ta ütles, et paljud üksiküritajad pakuvad ebakvaliteetset teenust ning pika ajalooga ettevõtted, kes panustavad kvaliteeti, ei saa nii odavat teenust pakkuda. „Kui keegi suudab teha odava autoga odavat hinda, siis paraku on kvaliteetsetel ja jätkusuutlikel ettevõtetel väga keeruline konkureerida,“ ütles Engman.

Est-Trans Kaubaveod on 24 aastat tegutsenud transporditeenust pakkuv ettevõte, mille käive eelmisel aastal oli 9,9 miljonit eurot ning kasum 402 874 eurot. Dividendi maksti eelmisel aastal 420 000 eurot.

Ka Raud ütles, et kaubaveo teenuste hinnad on nii madalad, et kasumit on raske teenida ning autojuhid nõuavad palka, mida nad maksta ei suuda. Ta lisas, et kaubaveos on tegelikult tööd rohkem, kui nad jõuavad teha.

Rain Transport tegeleb kaubaveoga Eestis. Kui ettevõtte käive oli 2016. aastal 6,7 miljonit eurot ning kahjum 229 842 eurot, siis eelmisel aastal kasvas käive 7,5 miljoni euroni ning kasum suurenes 152 408 eurole. Firmal on ka maksu- ja tolliameti ees 110 025 euro suurune ajatatud maksuvõlg.

Tori ütles, et hinnad on veoteenuses nii madalad, sest konkurentsist tingituna püütakse kulusid kokku hoida ja oma teenust ikkagi müüa. Ta lisas, et hetkel ostetakse hinnapõhist teenust, mitte nii väga kvaliteedipõhist teenust ja see sunnib ettevõtteid hinda alandama, et turul olla.

Kasumlikkus meenutab majanduskriisi aega

Veondus- ja laondusettevõtete majandustulemused

Elektrooniline saatedokument puhastaks turgu

Tori sõnul on teenusepakkujaid liiga palju: „Keegi, kes ei saa oma asjadega hakkama, peaks turult lahkuma ja teistele ruumi tegema.“

Tema sõnul on ebavõrdne konkurents tunduvalt kaubaveo turgu moonutanud. „Leitakse lahendus, kus pakutakse odavamat hinda, aga puuduvate kulude katteks saadakse raha teistel meetoditel: veetakse rohkem ja pikemalt ega peeta kinni töö- ja puhkeajast ning saadakse rohkem raha ja ollakse turul edasi,“ ütles ta. „See, kes tahab reeglitest kinni pidada ja olla igati mõistlik vedaja, tal pole võimalik eelmisega konkureerida ja ongi ebavõrdne konkurents.“

Tori sõnul oleks üheks lahenduseks elektroonilised saatedokumendid, kus kaubalehed või veosesaate dokumendid täidetakse elektrooniliselt ning neid oleks võimalik reaalaajas jälgida. „Need süsteemid on olemas ning see annaks loomulikult võrdsemaid võimalusi turul olles,“ ütles ta.

Tori ütles, et osa ettevõtteid tahavad üle minna elektroonilistele saatedokumentidele, kuid et see rakenduks, peavad kõik veoteenusega seotud osapooled sellega nõus olema. „Selline protsess nõuab riigi teatud sekkumist või suunamist,“ ütles ta. „Nii, et vedajad seda ise suudavad paika panna – see ei ole võimalik, see ei rakendu.“

Tööjõudu pole ega tule

Engman ütles, et tööjõudu pole ning ilma välistööjõuta nad välja ei vea. „Või teine variant on, et valitsus tahab äkki ise tööle tulla. Räägivad, et tahavad vöörtööjõu ära kaotada. Kui nad saavad asjaga hakkama, siis hea meelega võtaks nad endid tööle,“ ütles ta.

Ka Raua sõnul on tööjõudu Eestis väga vähe ning lisaks on autojuhikoolitused nii kallid, et keskkoolist tulnud noor ei suuda seda ise kinni maksta. Ta lisas, et riik on endale selle koha peal kõvasti jalga lasknud.

Tori ütles, et tööjõu puhul head lahendust ei olegi. „Et saada endale normaalset tööjõudu on üks näitaja kindlasti palk,“ ütles ta. „Kui sa tahad tööjõudu hoida, kes on distsiplineeritud ja saab oma tööülesannetega hakkama, siis ta vajab ka väärilist palka, mis tänases ühiskonnas võimaldaks ära elada.“

Tööjõukulu on kõigi aegade suurim

Keskmine tööga hõivatud isikute arv

Tuleviku kindlustamiseks peaksid vedajad kaasa lööma

Tori loodab, et võetakse tõsiselt üleminekut elektroonilistele saatedokumentidele ning et vedajad tuleksid tõsiselt kaasa transpordipoliitika kujundamisega. Tema sõnul peaksid kaubavedajad kaasa rääkima, kuhu transport liigub, milliseid kütuseid tulevikus kasutatakse, kuidas tuleks investeerida veovahenditesse jne.

„Tuleks vaadata, kas tänased piirnormid pikkuste, laiuste, masside ja muude osas vastaksid tulevikus sellistele nõuetele nagu klientuur seda soovib,“ ütles Tori. „Tuleviku perspektiivis peaksid vedajad väga palju sellega arvestama ja kaasa lööma. Eesti kaubaveoteenus peaks olema teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline just veotasude osas," rääkis ta.

Firmamatja näeb mureallikaid

Pint arvas, et Euroopas on ukrainlased ja leedukad veoteenuse hinnad alla löönud. Tema arvates on transpordiäri servapealne mäng. Ta ütles, et sealsed kasumimarginaalid on väga väikesed.

„Kui kulufoon on kõrge, siis iga kopikas hakkab kohe mängima,“ ütles Pint. „Kui tuleb mingi laine ukrainlasi või leedukaid või mõni tegelane väljaspoolt, kes suudab odavamat hinda pakkuda, on turg juba segamini.“ Pindi sõnul on Ukraina autojuhtidel turueelis, sest eestlane tahab kõrgemat palka. „Ukrainlane on jube rõõmus juba tuhandese palga üle,“ ütles ta.

Äripäev