Press

Signwise'i ekstöötajad esitasid pankrotiavalduse

Idufirma Signwise endised töötajad nõuavad vana tööandja pankrotti, et osa töötasust kätte saada. Firma eksomaniku Ott Sarve sõnul on aga aeg vanadest asjadest lahti lasta.

Taustaks: Signwise tegeleb digiallkirjastamise teenuse pakkumisega ja on saanud riigilt sadu tuhandeid eurosid toetust. Kaubamärgiga Signwise on seos kolmel Eesti ettevõttel. Üks firmadest, endise nimega SW Development, on nüüdseks ettevõtete likvideerija Raul Pindi käes ja kannab nime Stratford Reserve. Viimase vastu esitasid pankrotiavalduse ekstöötajad Katri Lindau ja Mihkel Ronk. Kohtuistung ootab ees oktoobris. „Päris palju tegemist töövõtjale, et sellest jamast läbi minna, kui tööandja ei ole piisavalt vastutustundlik,“ sõnas Ronk.

Firma eksomanik Ott Sarv jäi küsimustele vastates üldsõnaliseks. “See oli kõigile osalistele õppetund. Äri on risk ja vahel riskid realiseeruvad. Kui keegi täna kolme aasta tagustest asjadest ei suuda lahti lasta, siis on võib-olla veel vaja õppida,” ütles ta.

Katkestatud side

Sarv märkis veel, et kui rääkida ettevõtetest, mis kuulusid Signwise’i kaubamärki kasutavate toodete arendajate sekka, siis nüüd on nendega side katkenud. “Ma ei oska selles osas rohkem midagi kommenteerida, sest nagu öeldud, minul puudub nende ettevõtetega side juba mitu aastat,” rääkis ta.

Sarv ajab äri Suurbritannias registreeritud firmas Signwise Corporation Ltd. “Hoolimata heast teenusest, mis toimib tänaseni, ebaõnnestusid need konkreetsed ettevõtted põhjustel, millest on juba korduvalt ka teie lehes kirjutatud. Oli kõigile osalistele õppetund,” lisas Sarv.

Kui Sarv on praeguseks endise SW Developmenti omanikeringist ja juhatusest taandunud, ootavad töötajad siiani ehk umbes paar aastat palka, lisaks hüvitist.

Disainerina tööl olnud Mihkel Ronk jäi enda kinnitusel ilma umbes 10 000 eurost. Võlg tekkis 2014. aasta lõpus. „Vahepeal oli veidi parem seis, 2015. aasta sügisel tekkisid uued raskused. Olen töövaidluskomisjonis käinud, seal tehti positiivne otsus, kuigi sellest pole kasu, kui firmal ei ole arvel raha,“ rääkis Ronk.

Tema kolleeg Katri Lindau läks Signwise’i 2015. aasta alguses ja alustas kvaliteedijuht-analüütikuna. „Tol ajal oli see vist teine kord, kui Signwise’il olid makseraskused ja palkade väljamaksmisega oli keeruline. Minule hakkas palk laekuma ilusti ja vaatasin, et võib töötada küll. Kui ettevõttel tekib aeg-ajalt raskusi, ei ole see iseenesest midagi halba,“ meenutas ta.

Tasumata maksud

Sama aasta augustis avastas Lindau enda sõnul, et firma pole tema pealt sotsiaalmaksu tasunud, mis tegi teda ettevaatlikuks. Suve lõpus ta enam palka kätte ei saanud, oktoobri alguses esitas Lindau lahkumisavalduse. „Et minna töötukassasse, on vaja, et töötajate registris oleks töötaja vabastatud. Pöördusin töövaidluskomisjoni,“ kirjeldas Lindau sündmuste käiku. „Pärast lahkumist soovisin saamata jäänud palka ja kuna nende käitumine tundus pahatahtlik, soovisin ka hüvitist.“

Pärast komisjoni Lindau kasuks langetatud otsust esitas ta SW Developmenti, uue nimega Stratford Reserve, vastu pankrotihoiatuse ning jäi arenguid ootama. „Mõtlesin, et keegi teine võtab ette pankrotimenetluse algatamise – mulle näis pikk ja rahaliselt kallis protsess.“

Nüüdseks andis Lindau pankrotiavalduse SW Developmenti vastu sisse. „Minu järgmine lootus mingigi summa saamiseks on, et käiks pankrotimenetlus ja nõuded esitataks töötukassasse, et saaksin hüvitist,“ rääkis Lindau.

„Ma ei soovi pahatahtlikult rikastuda, vaid tööandja peab töötaja ees kohustusi täitma. Kui tekivad raskused, tuleb nendest rääkida, mitte peita pead liiva alla ja rääkida müütilistest investoritest, kes tulevad raha täis kottidega kohe-kohe,“ lisas Lindau.

Lükkab ümber

Ettevõtte uus omanik Raul Pint leiab, et pilt polnud firmas mustvalge ja viitab, et töötajad töötasid omanikele vastu. „Kogu Eesti üksus läks sellepärast lõhki, et töötajad hakkasid seal mingit revolutsiooni tegema ja kopikas raha, mis on pastakast välja imetud, on suure pildi juures… Võib-olla jäeti kellelegi maksmata, aga võib-olla ka mitte. Seal pidi olema muu taust,“ ütles Pint. „Tegelikult punnitavad ettevõtted viimase piirini, et töötajatele tehtud töö eest tasu välja maksta.“

Kuidas vastutöötamine käis, ei osanud Pint vastata, soovitades selle kohta küsida Ott Sarvelt, kes aga sellele küsimusele ei vastanud. „Mina ei tea detaile. Mind see ei huvita. Võtan ettevõtte üle ja tõmban talle vee peale. Enne teen reeglina omanikega selgeks, mis põhjusel läheb ja kas on ikka vaja lõhki lasta, aga seal ei olnud valikut,“ lausus Pint.

Töövaidluskomisjoni positiivsetesse otsustesse suhtub ta skeptiliselt. „Ma ei ole näinud ühtegi korda, kui töövaidluskomisjon oleks teinud töötaja vastu otsuse.“

Äripäev