Avalikkuses tekitab sageli pahameelt olukord, kus riigifirmade megaprojektid (nagu Eesti Energia investeeringud USA-s või Jordaanias) kirjutatakse sadade miljonite eurode ulatuses korstnasse, kuid otsustajad lahkuvad ametist kopsakate lahkumishüvitistega. 

Juriidiliselt on selline süsteem aga teadlikult üles ehitatud, et tagada riigi toimimine ja vältida juhtimisparalüüsi.

Eesti seadused eristavad varalise vastutuse puhul nelja täiesti erinevat tasandit.

1. Poliitiline vastutus: Ministrid ja Riigikogu liikmed

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seaduste kohaselt ei ole poliitikutel varalist vastutust oma poliitiliste valikute, kinnitatud strateegiate või antud suuniste eest.

• Õiguslik alus: Põhiseaduse § 62 sätestab, et Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Kuigi ministritele selline absoluutne puutumatus ei laiene, ei tunne Eesti õigussüsteem "haldusliku või poliitilise vea" mõistet tsiviilvastutuse kontekstis.

  
  

• Miks varaline vastutus puudub: Kui minister (näiteks majandusminister Eesti Energia välisinvesteeringute algusperioodil) peaks vastutama ebaõnnestunud reformi või riigifirmale antud strateegilise suunise eest oma isikliku varaga, oleks riigi juhtimine halvatud. Ükski poliitik ei julgeks teha suuri, pikaajalisi või riskantseid otsuseid, kui sellega kaasneks risk kaotada oma isiklik kodu.

  
  

• Realiseerumine: Poliitiku karistuseks on poliitiline vastutus – ametist tagasiastumine, usaldatavuse kaotus avalikkuse silmis ning valijate hukkamõist valimiskastide juures.

 2. Ametnike vastutus: Avaliku teenistuse seadus

Tavaliste riigipalgaliste ametnike varaline vastutus on reguleeritud avaliku teenistuse seaduse (ATS)peatükiga 8.

• Süülisuse põhimõte (ATS § 73): Ametnik vastutab riigile tekitatud varalise kahju eest vaid siis, kui ta on kahju tekitanud süüliselt (kas hooletuse või tahtluse tõttu) ja teenistuskohustuste rikkumise tulemusena.

  
  

• Vastutuse piirmäärad (ATS § 74): Seadus kaitseb ametnikku elatisvahendite täieliku kaotuse eest. Kui ametnik põhjustas kahju hooletuse tõttu, on tema varaline vastutus piiratud kuni kuuekordse kuupalga suuruse summaga.

  
  

• Täielik varaline vastutus (ATS § 74 lg 2): Ametnik vastutab kogu oma isikliku varaga riigile tekitatud kahju eest ainult kahel juhul:

1. Kahju tekitati tahtlikult (nt teadlik riigivara omastamine või hävitamine).

2. Vastutus on ette nähtud eriseadusega või tuleneb otsesest varalise
vastutuse kokkuleppest.

3. Äriline vastutus: Riigifirmade juhatuse liikmed

Kõige rangem varaline režiim kehtib riigi äriühingute (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) juhatuse liikmetele, kelle tegevust reguleerib äriseadustik (ÄS).

• Hoolsuskohustus (ÄS § 187): Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui juhatuse liikmed rikuvad seda kohustust ja tekitavad äriühingule kahju, vastutavad nad tekkinud kahju hüvitamise eest äriühingule solidaarselt kogu oma isikliku varaga.

  
  

• Äriotsuse reegel (Business Judgment Rule): See on rahvusvaheline õigusprintsiip, mis kehtib ka Eestis. Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, kui otsus oli tegemise hetkel äriliselt põhjendatud, tugines piisavale infole, oli tehtud heas usus ja äriühingu huvides – isegi siis, kui see otsus hiljem miljonitesse ulatuva kahjumi toob.

  
  

• Miks näiteks Eesti Energia juhtumeid kohtusse ei viidud? Riigikontrolli auditid kinnitasid, et kuigi USA ja Jordaania investeeringud olid äärmiselt riskantsed ja lõppesid kahjumiga, tehti otsused tolleaegse juhatuse poolt juriidiliselt korrektselt. Äririskid olid kaalutud, nõukogu oli need heaks kiitnud ning ainuomanik (riik ministri kaudu) oli nendest teadlik. Kuna tegemist oli teadaoleva ja heakskiidetud äririskiga, puudus juriidiline alus juhtide isikliku vara kallale minemiseks.

4. Kriminaalne tasand: Millal isikliku varaga reaalselt vastutatakse?

Ainus viis, kuidas riigipalgaline, poliitik või tippjuht Eestis reaalselt ja täies ulatuses oma isikliku varaga (kinnisvara, autod, pangakontod) vastutust kannab, on kriminaalkuriteo toimepanemine.

• Karistusseadustik (KarS): Kui prokuratuur tõendab ja kohus mõistab isiku süüdi sellistes kuritegudes nagu:

  
  

  • Altkäemaksu võtmine (KarS § 294)

    
    

  • Omastamine (KarS § 201)

    
    

  • Ustalduse kuritarvitamine (KarS § 217¹)

  
  

• Tagajärg: Süüdimõistva otsusega kaasneb tsiviilhagi riigile või ettevõttele tekitatud kahju ulatuses. Kohtutäituril on õigus arestida ja realiseerida süüdlase kogu isiklik vara, et tekitatud kahju korvata. Lisaks kohaldatakse kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist.

Kokkuvõtteks kaitseb Eesti seadusandlus otsustajaid tavapäraste äriliste ebaõnnestumiste ja poliitiliste eksimuste eest, et tagada julge juhtimine. Varaline vastutus isikliku eluaseme või säästude näol rakendub alles siis, kui astutakse üle seaduse piiri teadliku hooletuse, tahtliku kahjustamise või kuritegevuse suunas.