Varjatud võrgustikud ja niidistikud (Mütseel) - Jüri Ratas

Seene nähtav osa on vaid jäämäe tipp – suurim töö tehakse ära maa all nähtamatu niidistiku ehk mütseeli abil. Eesti poliitikas sarnaneb sellega kõige rohkem Jüri Ratas. 

Tema poliitiline stiil põhineb ulatuslikul, nähtamatul suhtevõrgustikul, mis ulatub läbi erinevate erakondade ja huvigruppide. Sarnaselt mütseelile, mis ühendab tervet metsaalust ja transpordib toitaineid sinna, kus parajasti vaja, suudab Ratas luua liite ja siluda konflikte kulisside taga. 

Ta suudab kohaneda peaaegu iga keskkonnaga, vahetada erakonda, kuid jääda alati osaks süsteemi elujõulisest aluskihist.

Ootamatu ilmumine pärast vihma - Martin Helme ja EKRE tuumik

On poliitikuid, kes on nagu kukeseened või kivipuravikud – nad ilmuvad avalikkuse ette alles siis, kui sotsiaalne või majanduslik kliima muutub "niiskeks" ja kriisipilved kogunevad. Martin Helme ja EKRE tuumik toimivad sageli nagu sügisesed seened pärast sooja vihma.

Nad vajavad kasvamiseks ja silmapaistmiseks ühiskondlikku rahulolematust või kriise (lagunemisprotsesse). Kui ühiskonnas on rahulik, on nad vähem märgatavad, kuid vähimagi kriisi korral tõusevad nad kiiresti esile, pakkudes teravaid, vahel lausa toksilisi alternatiive olemasolevale korrale.

Toitujad lagunevast puidust (Saprofiidid) - Urmas Reinsalu

Saprofiitsed seened toituvad surnud orgaanilisest ainest. Poliitilises tähenduses tähistab see oskust lõigata kasu teiste eksimustest, skandaalidest ja lagunevatest reitingutest.

Selles kategoorias paistab silma Urmas Reinsalu. Ta on kapten, kes juhib oma meeskonda just siis, kui opositsioonis olles avaneb võimalus rünnata hääbuvat või vigu tegevat valitsust. 

Reinsalu märkab koheselt iga poliitilist nõrkust ja kasvatab selle pinnalt kiiresti oma populaarsust, esinedes hääleka kriitiku ja moraalse majakana.

Kamuflaaž ja nähtamatus - Taavi Aas

Mõned seened on nii hästi kohastunud, et sulanduvad täielikult puukoore või lehtedega. Eesti poliitika mõned tegelased on need, kes suudavad püsida võimu juures aastakümneid, jäädes samal ajal peaaegu märkamatuks. 

Hea näide on Taavi Aas või mitmed pikaajalised tagatoa poliitikud, kes täidavad olulisi rolle, kuid väldivad skandaale ja suurt tähelepanu. Nad on hallid, stabiilsed ja vajalikud süsteemi toimimiseks, kuid tavakodanik märkab neid harva.

Ravitoime versus mürgisus - Kaja Kallas

Nagu seeneriik, on ka poliitiline maastik täis riske. Mõni poliitik mõjub ühiskonnale nagu kõvast mürgistusest päästev "antidoot" või raviseen (nt chaga), tuues stabiilsust ja ratsionaalsust. Selle koha peal vaatavad paljud Kaja Kallase poole kriiside ajal välispoliitikas. Teistele ta mõjub jälle nagu kärbseseen – temaga kokkupuude võib vastasleerile olla poliitiliselt eluohtlik.

Eesti poliitiline ökosüsteem vajab  hädasti oma seeni. Ilma nendeta – ilma tagatubade niidistikuta, kriisides tärkavate hääletorudeta ja vigadest toituvate kriitikuteta – ei püsiks riigi poliitiline majapidamine tasakaalus.