Erinevalt lääneriikidest ei põhine Vietnami köök rasketel kastmetel, võil ega frittimisel, vaid hoopis veepõhistel leemdel, värsketel ürtidel ja aurutamisel.

Mida ja kuidas vietnamlased söövad, et püsida maailma saledama rahvana.

Vietnami kööki peetakse üheks maailma tervislikumaks, sest selle makrotoitainete suhe ja kalorsus on loomulikus tasakaalus.

• Hiiglaslik kogus värskeid köögivilju ja ürte: Iga toidukorra (isegi hommikusöögi) juurde kuulub tohutu taldrikutäis värskeid rohelisi lehti, idusid, kurki, piparmünti, koriandrit ja basiilikut. Need täidavad märkamatult kõhtu kiudainetega, mis hoiab veresuhkru stabiilsena ja tagab kiire täiskõhutunde.

  
  

• Lahjad valgud raskete rasvade asemel: Peamised valguallikad on kala, mereannid, kana- ja sealiha. Liha serveeritakse õhukeste viiludena (nt kuulsas Phở supis), mitte suurte rammusate pihvidena. Koorerikkaid või juustuseid kastmeid Vietnami köögis praktiliselt ei eksisteeri. 

  
  

• Gluteenivabad süsivesikud: Nisujahu (sai, pasta) asemel on põhitoiduks riis ja riisinuudlid. Riis ei tekita organismis selliseid kergemaid kroonilisi põletikke ega rasket puhitustunnet nagu sageli lääne töödeldud nisutooted.

  
  

• Õli minimaalne kasutus: Toidu valmistamisel eelistatakse keetmist, aurutamist, kerget wokkimist või puljongis matserimist. Toidurasvade ja õli tarbimine ühe inimese kohta on Vietnamis kordades madalam kui Euroopas või Ameerikas. 

• Värske tooraine igapäevaselt: Vietnamis puudub sügavkülmutatud valmisroogade ja poolvabrikaatide kultuur. Inimesed külastavad kohalikke tänavaturge sageli kaks korda päevas, et osta täiesti värsket liha, kala ja köögivilju. Toidus puuduvad varjatud transrasvad, säilitusained ja liigne suhkur. 

Vietnamlaste söömisrituaalid ja psühholoogia

Rasvumise ennetamisel on toidu koostisest peaaegu et olulisemgi see, milline on ühiskonna käitumuslik suhe toiduga.

Vietnamlased söövad palju kordi päevas – tavaliselt 5–6 korda kuid nende saladus peitub portsjonite suuruses ja toidu kerguses.

Lääneliku mudeli (3 suurt ja rammusat toidukorda) asemel eelistavad vietnamlased süüa sagedamini, kuid palju väiksemaid ja madalama kalorsusega ampse. See hoiab nende ainevahetuse pidevalt töös ning veresuhkru ja insuliini taseme stabiilsena, mis ongi üks peamisi põhjuseid, miks neil on maailma madalaim rasvumise indeks.

• Väikesed portsjonid : Traditsiooniline Vietnami eine ei koosne ühest suurest hiigelpraest. Toit tuuakse lauale väikestes kaussides ja taldrikutel, millest kõik sööjad võtavad pulkadega natukese haaval. See hoiab ära mehaanilisest ülesöömisest tingitud kalorite ülekülluse. 

• Toidu jagamine ja sotsiaalsus: Söömine on sotsiaalne tegevus, mida tehakse koos pere või kolleegidega. Kuna toidu kõrvale räägitakse juttu ja igat suutäit tõstetakse ühisele taldrikule eraldi, süüakse aeglaselt. See annab ajule piisavalt aega (umbes 20 minutit) küllastushormoonide (leptiini) tootmiseks, lõpetades söömise enne, kui magu liigselt venib. 

• Supp hommikusöögiks: Läänelike suhkru -ja soolarikaste hommikuhelveste, pannkookide või rammusate võileibade asemel söövad vietnamlased hommikuks sageli sooja nuudlisuppi (Phở). See on madala kalorsusega, kuid hüdreerib keha ja hoiab veresuhkru ning insuliini taseme stabiilsena terve päeva esimese poole, hoides ära hilisemad magusaisud.

• Janu kustutamine rohelise teega: Suhkrurikaste karastusjookide asemel juuakse toidu kõrvale ja päeva ka jooksul lahjat (sageli jääga) rohelist teed (trà đá), mis kiirendab ainevahetust ja sisaldab antioksüdante.

Lääne mõjude ohumärgid

Kuigi Vietnam on siiani maailma saledaim riik, näitavad viimaste aastate uuringud, et linnastunud piirkondades ja noorema põlvkonna seas on rasvumine hakanud kiiresti tõusma. 

Põhjuseks on just lääneliku elustiili sissetung: traditsioonilisest dieedist loobumine, kiirtoidukettide (burgerid, pitsad) levik ning ülimagusate mulliteede (bubble tea) massiline tarbimine. 

See kinnitab veel kord, et madal rasvumise indeks ei ole pelgalt vietnamlaste hea geneetika, vaid puhtalt nende unikaalse ja tervisliku elustiili tulemus