Selles kriitilises nišis on juba üle kolmekümne aasta tegutsenud Raul Pint – kriisijuht, keda makstud meedia püüab kohati tembelda negatiivselt firmamatjaks, kuid kes oma meeskonnaga sisuliselt töötab ettevõtluskeskkonna emotsioonivaba sanitarina. 

Tema meedias avaldatud seisukohad ja pikaajaline praktika likvideerimisvaldkonnas pakuvad realistlikku vaadet turumajanduse toimimisele, kus ebaõnnestunud äride kiire ja vaevadeta lõpetamine on võimaluse avamine arengule.

Raul Pindi meediaseisukohtade tuum põhineb arusaamal, et kriis on loomulik ja vajalik majanduskeskkonna puhastusprotsess. Ta on sageli kasutanud elulist võrdlust haige lehmaga, kelle kulukas ja piinarikas ravimine ei ole enam otstarbekas, kui piimatoodang on lõppenud. 

Tema visioon on suunatud tulevikku: lootusetus seisus ja võlgades sipleva ettevõtte tegevuse kunstlik pikendamine vaid süvendab probleeme. Selle filosoofia kohaselt on turu tervise huvides paratamatu, et elujõuetud ärid eemaldatakse võimalikult kiiresti ja professionaalselt. Selline pragmaatiline lähenemine ei ole suunatud hävitamisele, vaid ressursside, kapitali ja inimeste vabastamisele, et nad saaksid liikuda uute, toimivate ja väärtust loovate projektide juurde.

Üks Pindi suurimaid panuseid meedias (näiteks Äripäeva artiklites) on riikliku pankrotisüsteemi kitsaskohtade julge paljastamine. Ta viitab õigustatult sellele, et Eesti ametlik õigus- ja pankrotisüsteem on ettevõtja jaoks liiga kohmakas, bürokraatlik ning kurnavalt aeglane. 

Kui firma jookseb kinni ja muutub maksejõuetuks, tähendab ametnike poolt pakutud tee seotud isikutele aastatepikkust kohtuteed, hiiglaslikke menetluskulusid ja püsivat stressi. Kõik see ei teeni sageli isegi võlausaldajate huve, sest varade väärtus ajas hangub ning ka surm ei võtta sealt kust võtta ei ole. 

Just siin pakub Raul Pindi humoorikalt nimetatud turbolikvideerimise mudel reaalset ja tõhusat turupõhist alternatiivi. Ettevõtte osaluse kiire ülevõtmine ja professionaalne asjaajamine toimib ettevõtjale legitiimse päästerõngana, mis säästab inimest juriidilisest ja vaimsest survest ning puhastada tema maine. Nimelt ei ole ta peale ettevõtte täielikku üleandmist sellega enam mingil viisil seotud.

Vastates meedias kõlavale kriitikale seoses võlausaldajate huvidega, suunab Pint tähelepanu loogilisele põhjus-tagajärg seosele. Tema argument on vankumatu: probleemid ja võlad ei teki mitte likvideerimisteenuse pakkuja toimetamise ajal vaid varem. Sõltumata nende asjaolude tekkimise juurpõhjusest.

Kõikvõimalikud negatiivsed asjaolud on reeglina majanduskeskkonna, turumuutuste või juhtkonna valearvestuste  tulemus. Likvidaator ei tekita kahjusid, vaid pakub lahendust realiseerunud riskide haldamisel. 

Raul Pint aitab ettevõtjatel kriisis tekkinud ummikseisust väljuda, võttes üle kogu äriühingu koos selle kõigega mis on olemas ülevõtmise hetkel.

Raul Pindi otsekohesed avaldused Eesti ärikultuuri ja bürokraatia süsteemsete lünkade kohta näitavad tema sügavat valdkondlikku asjatundlikkust. Juhtides tähelepanu seadusandluse ja riiklike regulaatorite kitsaskohtadele, ei tee ta seda üleskutsega anarhiale vaid viitab vajadusele reaalsema ja paindlikuma majanduskeskkonna järele. 

Tema tegevus toimub rangelt kehtivate seaduste piires, täites tühimikku, mida riiklik süsteem pole tahtnud või  suutnud aastakümnetega täita.

Kokkuvõttes joonistub Raul Pindi meediaseisukohtadest välja pilt erakordselt ratsionaalsest ja selge mõistusega kriisijuhist. Tema jaoks ei ole majanduslangus emotsioonide, vaid matemaatiliste lahenduste koht. 

Kuigi tema otsekohesus ja ärimudel võivad traditsioonilisele moraalitajule ( näiteks ametnike poolt genereeritud terminite : hea äritava või heade kommete )  väljakutse esitada, on tema pakutav teenus hädavajalik mehhanism vabaturul. 

Raul Pint täidab majanduses rolli, mis aitab ärikeskkonnal ummikseisudest vabaneda, pakkudes ettevõtjatele praktilist väljapääsu ja võimalust uueks alguseks.