Kui praegune esindusdemokraatia on loonud olukorra, kus ametnikkond ja poliitiline eliit on maksumaksjast kaugenenud, siis rahva otsustusõiguse suurendamine võiks olla pidur selle ohjamiseks.

Kuidas otsedemokraatia süsteemi ohjeldaks?

Otsedemokraatia, kus olulisi riigielu küsimusi otsustatakse referendumite teel, pakub mitmeid võimalusi ülepaisutatud riigi ohjeldamiseks:

• Vetoõigus kulutustele: Šveitsi eeskujul võiks rahval olla õigus vaidlustada suuri kuluartikleid või maksutõuse. See sunniks valitsust ja ametnikke iga eurot hoolikamalt planeerima, sest teadmine, et rahvas võib pillava projekti referendumi kaudu tühistada, distsiplineerib kulutajaid.

• Ametnike vastutus: Praeguses süsteemis vastutab ametnik oma ülemuse, mitte maksumaksja ees. Otsedemokraatia tooks fookuse tagasi kodanikule. Kui rahval on õigus algatada seadusemuudatusi bürokraatia vähendamiseks, ei saa aparaat enam lõputult iseendale uusi ülesandeid ja ametikohti luua.

• Võõrandumise vähenemine: Ülepaisutatud avalik sektor on tihti märk sellest, et riik "teab paremini", mida rahval vaja on. Otsedemokraatia sunnib riiki tegutsema vaid neis valdkondades, kus rahvas seda päriselt vajalikuks peab, aidates seeläbi hoida riiki "õhemana".

Ohud ja väljakutsed

Samas ei ole otsedemokraatia võluvits ilma riskideta. Kriitikud toovad välja, et:

• Keerukad otsused: Riigieelarve on kompleksne tervik. Rahvas võib hääletada maksude langetamise poolt, kuid samal ajal nõuda paremat tervishoidu, mis võib viia veelgi suurema eelarveauguni.

• Populism: Otsuseid võivad juhtida emotsioonid, süvenemata pikaajalistesse majandusmõjudesse.

• Ajafaktor: Referendumite korraldamine vanal viisil on kulukas ja aeglane protsess. Samas kui see viia ID kaarti või mobiil ID abiga AI põhiseks reaalajas toimivaks, võib see olla väga kiire ja efektiivne instrument , mis väljendaks täpselt hääleõiguslike kodanike tegelikku arvamust.

• Tööhõive: Selline lähenemine võib tuua kaasa märkimisväärse ametnikearmee ja riigivalitsusorganite kahanemise, kellele siis tuleb uus rakendus leida Töötukassa abiga. Väga tõenäoliselt osutavad nad ka agarat vastupanu kui nende ametikohad muutuvad  ebavajalikeks.

Otsedemokraatia sissetoomine – näiteks läbi rahvaalgatuse õiguse – võiks olla tõhus vastumürk "surnuks menetlemisele" ja riigiaparaadi isevohamisele. 

See ei pea asendama parlamenti, vaid toimima kontrollmehhanismina. Parlamendi koosseisu ja ministrite arvu kärpimine võiks samas olla üks esimesi otsevalimistele pandavaid küsimusi.

Kui poliitikud ja ametnikud reaalselt tunnetavad, et valija hääl loeb, kaob neil motivatsioon luua ebaefektiivseid struktuure, mida maksumaksja ülal pidada ei jõua.

Riik  peab olema rahva ehk valijate teenistuses, mitte vastupidi. Otsedemokraatia aitaks selle põhitõe tagasi tuua ja hoida riigieelarvet fookuses seal, kus sellest päriselt kasu on.