Nagu igal sõjatandril kannavad armeed paratamatult kaotusi, on ka Eesti ettevõtluse mitmekümnepealine tankistiarmee sel aastal märkimisväärselt hõrenenud. Olgu siis põhjuseks Eesti Võlausaldajate Liidu esinaise Marie Rosina väsimatu lobitöö või ettevõtjate pöördumatult muutunud suhtumine (eks-) kriminaalidest koosnevasse tankistide isikkooseisu.
Tänavuse aasta tankistisaju otsa tegi lahti Kalev Sakjas. Kriminaalmenetluse raames prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe üks tingimus oli ametivahetus, mida ka meedias mitmekordselt kajastati.
Masujärgsel ajal turule ilmunu andis oma väärika panuse Eesti likvideerimismaastiku moonutamisele ning lahkumist põhjendas avalikkusele eneseteostuse võimaluste puudumisega antud valdkonnas. Reaalsus näitas aga tehingumahu märkimisväärset langust ning ainult hinnatundlikule publikule suunatud turunduse efektiivsuse kadumist.
Järgmisena lahkus maikuus aupaukudeta Kristo Kivimäe. Paar aastakest tagasi turule ilmunud ning usinasti meediakanalite sisuturundusartiklitele raha kulutanud tähelend lõppes võlgadega klientide ning rendivõlgnevusega Rahvusraamatukogu ees. Telefoninumbrid on tummad ja veebilehed maha võetud. Varasem kinnisvaramaakler ja vesipiibubaari pidaja on naasnud oma tavapäraste toimetamiste juurde.
Suve lõpus pakkis pillid kokku Tanel Terasmaa. Aastatepikkune vaikne nokitsemine likvideerimisvaldkonnas päädis eraisiku pankroti ning viieaastase ärikeeluga. Loomulikult jäid maha ka poolikud tööd ja klientidele tagastamata ettemaksud. Edukus orienteerumisspordis ei pruugi aga automaatselt tähendada läbilöögivõimet ettevõtluskeskkonnas.
Neljanda lahkujana viitavad märgid nimele Marek Saarde, kelle reaalset (mitte-)eksistentsi on võimalik kontrollida ainult Rahvastikuregistrile ligipääsu omavatel ametiisikutel. Tema või sellenimelise pseudonüümi eksistentsile viitavad aga kaebused tema klientidelt, kellelt ennast selle nimega tutvustanud isik ettevõtte likvideerimise ettekäändel teatavad summad raha oli omastanud.
Paraku google otsingumootor ei anna sellenimelise kohta ühtegi vastet, mis kaasajal ei ole väga tõenäoline. Inimesest ikka jäävad mingid jäljed internetiavarustesse, kui ta midagigi teeb. Seega on tegu kas värskelt nime vahetanud või siis hoopiski mitteeksisteeriva isikuga.
Kõnekas nimekiri viitab olulisele muutusele ettevõtjate suhtumises ja mentaliteedis. Pole vahet, millised on nö. nähtavad tankistisaju põhjused, kuid reaalne turupilt näitab, et küsitava ja sageli ka kriminaalse taustaga iskute poole ei soovita enam delikaatsete küsimustega pöörduda.
Oma ettevõtte negatiivne finantsolukord ei ole just teema, mida libekeelse ja anonüümse hustleriga pubis õlleklaasi taga arutada koos muude globaalpoliitiliste küsimustega.
Iga ettevõtte sisse on asjaosalised pannud mõõtmatult oma energiat ja märkimisväärselt aega, materiaalsetest väärtustest rääkimata. Ja kui erinevate faktorite koosmõju tulemusena on asjad läinud allamäge, tuleb ka sellisele olukorrale leida mõistlik lahendus.
Nõukaaegsete Ostap Benderite põlvkond oma suhtumistega (stiilis - "höhöhööö, kui midagi viltu läheb, paneme tankistile mehele") hakkab jäädavalt ajaloohämarustesse kaduma. Probleemidel on olemas tsiviliseeritud, efektiivsed ja kaasaegsed lahendused.
Sõltumata lainetena liikuvast tankistiteemalisest poleemikast on tegu hääbuva jäänukiga. Kaasaegse, olgu siis suure või väikese, ettevõtja eelistusskaalas ei ole enam tegelikult kohta probleemide lahendamisel kummaliste eluheidikute kaasabil.
Raul Pint