Asjadest vähegi arusaavale inimesele on selge , et rammusat saaki tuleb püüda seal, kus on palju kala. Rahamaailmas on põhjatuim katel riigieelarve ,kuhu ligipääsu omaval nö. poliitilisel eliidil on meeldiv võimalus kulbiga ammutada niipalju kui koalitsiooni tagatubades sõlmitud kokkulepped lubavad.

Professionaalseid nõustajaid , kes aitavad pumpamistehinguid viisakalt korraldada, leiab ikka. Nemad ju teevad lihtsalt oma tööd nii hästi kui oskavad , reeglina ka väärika tasu eest. Süüdistada antud juhul Panama advokaadibürood oma klientide teenindamises oleks täielik absurd. Palgamõrva puhul näiteks pole ju tegelik tapja mitte päästikut vajutav professionaal vaid tellija, kes on oma äranägemisel määranud kellelegi surmaotsuse .

Selline olukord on paraku kõigis riikides , Eesti pole sugugi erand. Võimu lähedal olemine pakub erutavaid ahvatlusi rahva poolt loodud väärtuse ehk siis maksuraha oma põhjatutesse taskutesse ümbersuunamiseks.

Nö. Panama skandaaliga seoses on Eesti meediasse ilmunud ka esimesed sõnavõtud kohalikelt tegevpoliitikutelt, kes väriseva häälega kurdavad , et selline poliitikute offshore rahaasjade avalikkuse ette tirimine võib muuta kogu maailmakorda, kuna inimeste (loe: valijate ) usaldus oma valitud valitsejate vastu lööb kõikuma.

Arengud sellises olukorras ei ole lõplikult prognoositavad ning võivad lõppeda paljude elukutseliste poliitikute mugavaks istutud toolide ja sissetulekute kaotusega. Seega võib ühe võimaliku arenguna eeldada lähitulevikus katseid sedatüüpi ebasoovitava infovoo summutamiseks ja ümbersuunamiseks.Dzinn Putini ja muude ebasobivate riigijuhtide mustamiseks on pudelist välja lastud , aga pudelikaelast tahab tõenäoliselt ka palju muud kraami välja pulbitseda .

Ärimaailmale ei tähenda see nö. megaleke sisuliselt mitte midagi.

Ärimehed ei teeni reeglina korruptiivset tule vaid püüavad seda korruptantide karvaste näppude eest hoida. Inimesele, kes on pühendunud oma elu ja seeläbi ka muu maailma paremaks muutmisele , on mängud riigieelarve raha ehk siis üldrahvaliku väärtusega vägagi vastukarva. Lihtsustatult on ju olukord selline, et jõu ähvardusel on ta sunnitud märkimisväärse osa oma loodud väärtusest andma mingite tegelaste kontrolli alla, kelle üks olulisemaid eesmärke on vähemalt osa sellest mingil viisil oma nö. perefondi suunata.

Kaasaja avatud maailmas on inimese oma asi ,kus ja millises jurisdiktsioonis ta oma äritegevuseks vajaliku juriidilise isiku loob ja kus pangaarve avab. Ükski seadus ei takista ja ei saagi seda takistada, tegu oleks otsese inimõiguste piiramisega . Omakorda ei sobiks mingil viisil kaasaegsesse maailma, kus ajude ja kapitali vaba liikumine on üks põhiväärtusi.

Mõnevõrra ajast maha on jäänud ka maksustamise seostamine inimese residentsusega . Kui inimene elab oma mingitest kaalutlustest lähtuvalt näiteks Lõuna -Eestis ja töötab samal ajal interneti vahendusel Silicon Valleys , tekib üsna huvitav maksuõiguslik olukord. Kas oluline on see ,kus asub inimese füüsiline keha või see ,kus asuvad tema ajud ja ametialane ning tootlik tegevus ?

Sama lugu on ka ärimeeste ning nende valduses olevate ettevõtete puhul. Lääneriikide ning valitsuste poolne üha jõhkramaks muutuv maksusurvestamine viib üha enam selleni, et inimesed kolivad ka oma füüsilise keha ning perekonna sinna, kus on nende ajud . Ja paraku ei ole need sageli lääneriikide mõistes just kõrge maksukoormusega riigid. Analüütilise mõistusega inimest ei ole võimalik särava maksupropagandaga ära petta , veelgi enam kui maksutulud tikuvad märkimisväärses ulatuses skeemitamise tulemusena konventeeruma poliitikute isiklikuks varaks.

Ärimees kuulub iseendale ja oma perekonnale, mitte mingile seltskonnale ,kes nutikate valimisvangerdustega parajasti kusagil võimule ja valikule rahakatlale ligi saanud saanud on. Sellest tulenevalt valib ta ise subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt just temale sobiva jurisdiktsiooni oma asja ajamiseks . Asjaolu , et keegi on mingitel teistel kaalutlustel infomüra saatel tituleerinud teatud jurisdiktsioonid headeks ja teatud pahadeks , ei oma mingi tähendust. See on lihtsalt kellegi omakasu teeniv subjektiivne klassifikatsioon.

Olgem ikkagi mõistetes selged ja täpsed. Ettevõtja teenib raha äritegevusega ja oma perekonnale , kasutades selleks turul vabalt saadaolevaid legaalseid instrumente. Poliitik ( ka tipp-poliitik ) on riigiametnik ,kelle sissetulekud peavad piirduma temale valija poolt määratud palga ja muude hüvedega. Korruptiivsel teel teenitav tulu peab olema raskekäeliselt karistatav , eriti maksuparadiisidesse sahkerdatud tulu .

Seega , Panama paanika taustal söeluvad püksid püüli eelkõige erinevate nö. korralike riikide poliitikutel. Riik ,kes soovib omale seadusekuulekaid kodanikke, peab suutma kõigepealt korraldada rahva motiveerimiseks riigijuhtide seaduskuulekuse .

Vastasel juhul tekib seos kirikuõpetajaga, kes palub kogudusel käia tema sõnade, mitte tegude järgi.