Pannes kõrvuti terminid firma likvideerimine ja pankrot ,on põhierinevus omaniku jaoks võlgnevuste olemasolu ettevõttel või nende puudumine. Nimelt ei saa firmat likvideerida kui ettevõttel on täitmata kohustused ehk siis maksmata arved. Olulise riskitegurina peab arvestama tulevikus tekkida võivaid kohustusi ning ka mitteperspektiivikaid vaidlusi.

Sellistel juhtudel tuleb kõne alla pankrot või siis laialdaselt kasutatav alternatiivne lähenemisviis ehk firma likvideerimine koos müügiga ( Panama pakett ).

Seega, kui ettevõte on eesmärgid täitnud või ei ole enam suuteline kohustusi täitma , on omanikel järgnevad valikud :

1. firma / ettevõtte likvideerimine

2. firma likvideerimine koos müügiga

3. ettevõtte saneerimine

4. firma pankrot



1.Firma likvideerimine. Ettevõtte likvideerimine

Äriseadustiku põhine ettevõtte likvideerimine algab omanike poolsest otsusest ettevõte likvideerida.Määratakse likvideerija ,kes kantakse ka Äriregistrisse. Likvideerija viib läbi likvideerimismenetluse ning selle lõppemisel esitab Äriregistrile avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ning dokumentide hoidja määramiseks.

Ettevõtte vabatahtlikuks likvideerimiseks peab nõusoleku andma ka Maksu ja Tolliamet.

Ettevõtte likvideerimine võtab Eesti õigusruumis aega 6..8 kuud.

Ettevõtte likvideerimine Äriseadustike põhiselt on võimalik ainult juhul ,kui ettevõttel puuduvad võlgnevused ja raamatupidamine on korras.

2.Firma või ettevõtte likvideerimine koos müügiga

Firma või ettevõtte likvideerimine koos müügiga algab osaluse või aktsiate müügist uuele omanikule, kes siis omakorda kõigepealt vahetab juhatuse ja vajadusel ka muud rekvisiidid. Nende toimingute tulemuseks on seniste seotud isikute muutumine kolmandateks ehk menetlusvälisteks isikuteks.

Kliendisõbralikkuse ning energiasäästlikkuse vaatenurgast on tegu kõige kiirema ja lihtsama lahendusega, seetõttu ettevõtte likvideerimine koos müügiga ( Panama pakett ) on ettevõtjate seas kõige enam kasutatav firma likvideerimise valdkonnaga seotud teenus.

Sõltuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast enne müüki on võimalik antud paketi turvatasandeid modifitseerida ning märkimisväärselt tõsta, mis paraku mõjutab ka sellisel juhul toote hinda.

3. Ettevõtte / firma saneerimine

Ettevõtte saneerimist tasub kaaluda juhul kui ettevõttel on võlgnevused , mille tasumiseks ei jätku vahendeid , kuid samas on ka olemas mingi reaalne väärtus või vara , mis võib tulevikus anda võimaluse kohustused täita.

Tavaliselt on selliseks varaks mõni kinnistu või tootmisobjekt ,mille kohustustest vaba turuväärtus ületab märkimisväärselt kohustuste suuruse. Sellisel puhul tasub põhjalikult analüüsida võimalust kasutada saneerimismenetlust ettevõtte päästmiseks .

Samuti võib kaaluda saneerimismenetlust olukorras,kui ettevõttel on mingi märkimisväärne turueelis mõne mittemateriaalse väärtuse, näiteks kaubamärgi või unikaalse oskusteabe näol, kuid samas ei jätku vahendeid jooksvate võlgnevuste tasumiseks.

Kuna saneerimiskava peab kinnitama kohus, võib mittemateriaalse vara olemasolu ning perspektiivikuse selgitamine / tõendamine kohtule olla mõnevõrra keeruline .

Paraku pole meie hinnangul saneerimismenetlus Eestis ennast õigustanud ,kuna valdavalt kasutatakse seda lihtsalt kui instrumenti võlgade tasumise edasilükkamiseks , loomata uut väärtust. Tõenäoliselt on põhjuseks saneerijate ebasobiv kompetents, mis ei haaku tegeliku ärikeskkonnaga. Sisuliselt on mingi seltskond pankrotihaldureid ja advokaate lisanud endale saneerija kvalifikatsiooni ja püüavad sellelt turult teatavat suutäit hankida.

Seega saneerimise kasutamist ettevõtte elujõulisuse taastamiseks võib käsitleda küsitava väärtusega instrumendina.

4. Ettevõtte pankrot . Firma pankrot.

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus kui ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetlus algatatakse võlgniku või võlausaldaja pankrotiavalduse alusel. Võlausaldaja pankrotiavaldusele peab eelnema pankrotihoiatus võlgnikule.

Peale pankrotiavalduse saabumist määrab kohus ajutise pankrotihalduri ,kes mõne kuu jooksul püüab välja selgitada ettevõtte tegeliku seisukorra tuginedes ettevõtte raamatupidamisandmetele, registritest kättesaadavale informatsioonile varade kohta jne. Saadud tulemuste põhjal esitab ajutine pankrotihaldur kohtule ettekande ning oma seisukoha, mida edasi teha.

Pankrotiseadus annab mitmeid võimalusi, sealhulgas, kuid mitte ainult : 1. ettevõte / firma ei olegi maksejõuetu 2. ettevõte on maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada pankrot 3. lõpetada menetlus pankroti raugemisega vara puudumise tõttu pankroti menetlemiseks

Kaasajal lõpevad Eestis pankrotimenetlused üldiselt raugemisega, kuna reeglina puudub ettevõttel vara ,mille realiseerimisest saaks pankrotihalduri ning pankrotimenetluse kulusid maksta, Samuti puudub võlausaldajatel motivatsioon lisaks kaotatud rahale teha veel täiendavaid kulutusi hüpoteetilise lootuse peale, et äkki menetluse käigus õnnestub midagi kusagilt välja nõiduda.

Meie pikaajaline praktika kinnitab, et kivist ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus vett välja pigistada. Juhul kui see isegi peaks õnnestuma , kulub saadu reeglina ära erinevateks menetluskuludeks ning pankrotihalduri tasudeks .

Seega puhtmajanduslikust aspektist vaadelduna on pankrotimenetluse näol tegu mitteratsionaalse protsessiga. Kui lüpsilehmast on mingil põhjusel jäänud järele ainult nahk, ei aita trummi põristamine ja lehma needmine teda uuesti lüpsma panna. Märkimisväärselt otstarbekam on nahk maha matta ja uus lehm osta.

Ainuke küsitava väärtusega tulemus pankrotimenetluse puhul on võlausaldaja emotsionaalne rahuldus , mida ta võib olla saab võlgniku piinamisest pankrotimenetluse käigus kohtuniku ja pankrotihalduri abiga. Samas ei tohi unustada , et asjad elus muutuvad ning mingis olukorras võivad positsioonid olla vastupidised.

Kokkuvõtteks võib nentida , et tegevuse lõpetanud ettevõtte likvideerimisel tuleb lähtuda eelkõige konkreetse ettevõtte minevikust ja erinevatest parameetritest , et teha otstarbekaim otsus olukorra optimaalseimaks lahendamiseks.

Likvidaator on nõu ja jõuga abiks parima valiku tegemisel.