Blogi

Kuninga maksukogujad

|
Eelmisel nädalal söed lõõmama puhunud maksuameti aktsioonid spordiklubide uste taga tõstatab taas küsimuse, kes on meie riigi omanik, peremees ja kuningas ?

Kelle heaks me töötame ja kes ning mil viisil kulutab meilt kogutud rammusat maksuraha ?

Kui võrdleme riigi ülesehitust ettevõttega , siis pilt on üsna sarnane aktsiaseltsiga , kus igal valijal on üks aktsia ehk siis tema hääl. Aktsionäride üldkoosolek valib nõukogu , antud juhul siis parlamendi. Muide , üldkoosoleku pädevuses on ka nõukogu suurus ja koosseis. Nõukogu omakorda valib juhatuse ( valitsus ) ja need omakorda juhatuse esimehe ( peaministri ). Presidendi staatus antud kontekstis on äärmiselt küsitav.

Sõltumata põhjusest on aktsionäride üldkoosolekul õigus suvalisel ajal nõukogu või juhatus tagasi kutsuda, kui nad oma tööga toime ei tule.

Samuti on vaja üldkoosoleku otsust oluliste otsuste vastuvõtmiseks. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi Eesti Vabariik kõrgeim võimuorgan, mis võib suvalisel hetkel sekkuda ettevõtte juhtimisse. Näiteks oluliste investeeringute tegemine , osalemine tasulistes ühingutes jne.

Loomulikult on aktsiaseltsil Eesti Vabariik terve rida asutusi, millel igal oma funktsioon ja kulud. Hetkekski ei tohi aga unustada , kellele nad tegelikult alluvad ning kelle huvisid teenivad – üldkoosolekule ehk siis rahvale.

Tänane pilt on aga oluliselt erinev. Nõukogu ehk parlament ei allu üldkoosolekule , juhatus ehk valitsus ajab täiesti oma asju , riigiasutused on nagu riik riigis. Valimistest valimisteni pole aktsionäridega asja. Ehk siis kusagi on peidus kuningad, kes koos lähikondsetega ajavad oma asju,las rahvas haugub.

Maksuamet teeb mida tahab , täites seadusi valikuliselt ning rikkudes neid süstemaatiliselt. Võib olla tõesti on rikkumised inimese tasandil ja süüdlasi nuheldakse. Arvestades aga , et mitmekümne aasta jooksul pole olukord oluliselt muutunud, tundub see väheusutav.

Pigem on maksuametil rahandusministeeriumi surve seljas , et raha tuleb inimestelt välja lüüa igal viisil nii palju kui võimalik. Eesmärk pühendab abinõu.

Seega , kui kuningal raha napib , tuleb maksukogujale piitsa anda. Maksukoguja omakorda saadab käsilased välja lihtrahvast nüpeldama. Käsuahel töötab. Kuninga PR osakond aga omakorda annab tuld ja kiidab kõigist hääletorudest maksukoguja tegevust ja neab neid, kellelt tundub vähe saavat.

Lahtiseks jääb aga küsimus , kes ikkagi on kuningad – kas valijad või nö. valitud valitsejad ? Ja kellel on õigus keda kamandada ja nüpeldada ?