Eesti äriõiguses on registripidajal laiad volitused teostada järelevalvet juriidiliste isikute üle. Äriregistri eesmärk ei ole karistamine, vaid andmete õigsuse ja läbipaistvuse tagamine ärikeskkonnas. Kui ettevõte rikub seadusest tulenevaid tähtaegu või esitab ebaõigeid andmeid, rakendab register finantsilisi sanktsioone.

Mille eest võib äriregister trahvi määrata?

Äriregistri määratavad trahvid (sunniraha või trahvid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel) kaasnevad eelkõige seaduses sätestatud hoolsuskohustuste rikkumisega. 

Peamised rikkumised on järgmised:

• Majandusaasta aruande esitamata jätmine või hilinemine: See on kõige sagedasem trahvi põhjus. Aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu (tavaliselt 30. juuniks) ka siis, kui ettevõttel puudus majandustegevus.

  
  

• Tegelike kasusaajate andmete esitamata jätmine: Kõik ettevõtted on kohustatud deklareerima oma reaalsed kasusaajad (füüsilised isikud, kes omavad või kontrollivad firmat). Andmete puudumine või valeandmete esitamine toob kaasa kohese registripidaja sekkumise.

  
  

• Sideandmete puudumine või aegumine: Ettevõttel peab olema toimiv e-posti aadress ja juriidiline aadress. Kui registripidaja ei saa ettevõttega ühendust või ametlikud kirjad põrkuvad tagasi, on see alus trahvimenetluseks.

• Juhatuse liikmete volituste pikendamata jätmine: Kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb, kuid registris andmeid ei uuendata (ja isik jätkab tegutsemist või register nõuab andmete korrastamist), võib järgneda sanktsioon või ettevõtte sundlõpetamine.

Kui suured on trahvid ja kes vastutab?

Äriregistri seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ulatuvad trahvisummad 200 eurost kuni 3200 euroni ühe rikkumise kohta. 

Trahvi määramisel on registril õigus hinnata rikkumise tõsidust ja ajalugu:

• Trahv ilma hoiatuseta: Alates seadusemuudatustest on äriregistril õigus majandusaasta aruande esitamata jätmise eest määrata trahv kohe, ilma kohustust eelnevalt meelde tuletamata või hoiatusmäärust tegemata.

  
  

• Korduvad trahvid: Trahvi tasumine ei vabasta kohustuse täitmisest. Kui aruanne jääb ikka esitamata, võib register määrata uue trahvi (näiteks uuesti 3200 eurot) ja teha seda korduvalt.

  
  

• Personaalselt juhatuse liikmele: See on kriitiline asjaolu – trahvi ei määrata alati ainult juriidilisele isikule (ettevõttele). Registripidaja võib määrata trahvi otse juhatuse liikmele või osanikule kui füüsilisele isikule. See tähendab, et riik nõuab trahviraha sisse juhilt või osanikult  eraisikuna.

Kuidas Likvidaator.com saab aidata trahviriske vähendada?

Kui ettevõte on jäänud hätta aruandlusega, raamatupidamine on sassis või firmat koormavad võlad, muutub äriregistri trahvide saamine aja küsimuseks. 

likvidaator.com pakub professionaalset ja seaduslikku väljapääsu, mis aitab vältida isiklikke trahve ja muid juriidilisi tagajärgi.

Teenuse peamised eelised riskide maandamisel on:

• Ettevõtte ülevõtmine: Likvidaator.com valdusfirma ostab kliendi ettevõtte osaluse ja vahetab kahe nädala jooksul äriregistris juhatuse,tegelikud kasusaajad, ärinime ,aadressi ja kontaktandmed.

  
  

• Vastutuse üleminek uuele juhatusele: Koheselt peale registriandmete vahetust läheb kommunikatsioon üle uuele juhtkonnale. Senine osanik ja juhatus vabanevad kohustustest.

  
  

• Kustutamismenetluse korraldamine : Kuigi aruanded on võib-olla esitamata ja ettevõttel on võlad, korraldab uus juhtkond edasise suhtluse ning toimung.

  
  

• Tipptasemel kriisijuhtimine : Protsesse suunab Raul Pint, kellel on enam kui 30-aastane kogemus ja portfellisüle 5000 ettevõtte likvideerimine.

Kokkuvõttes - aeg on antud juhul teie vastane

Ärge oodake, kuni äriregister määrab teile juhatuse liikmena isikliku rahatrahvi. Kui tunnete, et asjad kasvavad üle pea , võtke ühendust Likvidaator.com kontaktivormi kaudu esmasele tasuta konsultatsioonile.