Riigieelarvest ei leidu ühte tsentraalset rida pealkirjaga avalikud suhted, mis teeb kulude jälgimise keeruliseks. Siiski näitavad ministeeriumide ja Riigikontrolli andmed, et riigiaparaadi sise- ja väliskommunikatsioonile, kampaaniatele ning nõunike ülalpidamisele kulub igal aastal miljoneid eurosid.

Kommunikatsiooniarmee koosneb sadadest spetsialistides

Eesti ministeeriumides, ametites ja riigi sihtasutustes tegeleb avaliku suhtlusega hinnanguliselt üle 300 inimese. Struktuur ja meeskondade suurus varieeruvad valitsemisalade lõikes suuresti.

Kommunikatsioonipüramiid jaguneb laialt kolmeks:

1. Ministrite poliitilised nõunikud: Isikud, kes tegelevad konkreetse poliitiku ja tema erakondliku kuvandi kaitsmise ning strateegilise nõustamisega.

   
   

2. Ministeeriumide ja ametite osakonnad: Karjääriametnikud ja peaspetsialistid, kes vahendavad asutuse igapäevast pressitööd, haldavad sotsiaalmeediakanaleid ja koordineerivad infomaterjale.

   
   

3. Riigikantselei kommunikatsioonibüroo: Keskne üksus, mis koordineerib valitsuse üldist kommunikatsiooni ja kriisiteavitust.

Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse aruanded näitavad, et riigisektori nõunike ja kommunikatsioonijuhtide brutopalgad jäävad valdavalt vahemikku 1800–3800 eurot kuus. Tipptasemel strateegilised nõunikud ja peaministri büroo meeskonnaliikmed teenivad aga märgatavalt rohkem – ministrite poliitiliste abiliste ja nõunike aastased teenistused ulatuvad parimate seas 40 000 kuni üle 55 000 euro, mis tähendab kuni 4500-eurost kuupalka.

Rammusad miljonid erameediareklaamile

Kuigi riigipalgal on sadu spetsialiste, liigub riigihangete registri kaudu igal aastal loov-, meedia- ja PR-agentuuridele miljoneid eurosid sisseostetud teenuste näol. Suuremad kampaaniad ja pikaajalised raamlepingud ulatuvad kokku ligi 4,6 miljoni euroni aastas.

Riigiasutused ostavad erasektorilt peamiselt järgmisi teenuseid:

• Meediapindade broneerimine ja loovlahendused: Tele-, raadio-, välireklaami ning sotsiaalmeedia kampaaniate sisseostmine. Suured valdkondlikud hanked (nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või Kliimaministeeriumi kampaaniad) ulatuvad sageli 100 000 kuni 250 000 euroni hanke kohta.

  
  

• Sisuturundus ja tellitud artiklid: Riigiasutused ostavad regulaarselt Eesti suurtelt meediamajadelt (Delfi Meedia, Postimees Grupp jt) sisuturunduse pinda, tasulisi artikleid või erisaadete/taskuhäälingute (podcast) tootmist. Eesmärk on avalikkusele promoda spetsiifilisi teemasid loetavas ja atraktiivses formaadis.

  
  

• Haldusalade jooksvad kulud: Näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja selle allasutuste turundus- ja kommunikatsioonikulud ulatuvad aastas ligi 380 000 euroni. Teavitustööd teevad aktiivselt ka riigi äriühingud ja sihtasutused – näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) avalikkuse teavitamise ja loodushariduse eelarved küündivad kuni poole miljoni euroni aastas.

Otsetoetused ja riiklikult suunatud inforuum

Lisaks otsestele turunduskuludele ja palkadele suunab riik raha inforuumi toetamisse ka toetuste kaudu. Kultuuriministeerium rahastab riigieelarvest otseselt Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) tagamaks riikliku inforuumi toimimist. 

Samuti eraldatakse süstemaatiliselt sihtotstarbelisi kriisitoetusi või teavitustoetusi erameediale (näiteks venekeelse elanikkonna paremaks inforuumi kaasamiseks või regionaalse ajakirjanduse toetuseks).

Kuna riigieelarve püsib surve all ning käimas on eelarverevisjonid kulude koomale tõmbamiseks, on ka riigi suured  kommunikatsioonikulud pideva avaliku tähelepanu ja kriitika all. 

Riigiasutuste argument on alati ühene: demokraatlikus ühiskonnas on riigil kohustus oma kodanikke otsustest, õigustest ja kohustustest täielikult ning arusaadavalt teavitada, ja see teavitustöö ongi tänapäeva infokülluses kallis teenus.