Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui ka ettevõtte juhatuse liikmel või omanikul puudub eraisikuna igasugune vara ja sissetulek, mis aitaks kohustusi täita. Kuidas sellest tupikseisust korrektselt välja tulla?

Tavapärane likvideerimine vs. pankrotimenetlus

Eesti äriseadustik sätestab, et ettevõtte vabatahtliku likvideerimise eelduseks on kõigi võlausaldajate nõuete täielik rahuldamine. Maksuvõlg on avalik-õiguslik kohustus,mis on samuti oluline. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, on juhatus kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse.

Kui ettevõte on püsivalt maksejõuetu ning nii firmal kui ka selle juhtidel puuduvad rahalised vahendid, ongi pankrotiavalduse esitamine ainus õige seadusjärgne samm. Kuna ettevõttel vara puudub, määrab kohus esmalt ajutise pankrotihalduri, kes hindab olukorda. Kui selgub, et varadest ei piisa isegi pankrotimenetluse kulude katteks, lõppeb protsess menetluse raugemisega. Sellisel juhul kustutatakse ettevõte E-äriregistrist ja MTA loeb maksuvõla lootusetuks, misjärel see juriidiliselt kustutatakse.

Professionaalse abi kaasamine 

Kui ettevõtjal endal puuduvad vastavad teadmised ja kogemused sellise olukorra lahendamisel, on enam kui mõistlik pöörduda spetsialiseerunud ettevõtete poole nagu likvidaator.com.

likvidaator.com pakub sellises olukorras eelkõige  ettevõtte täielikku ülevõtmist. Sellisel juhul võõrandatakse osalus ning vahetatakse juhatus, aadress, ärinimi, kontaktandmed ja tegelik kasusaaja. Selle tagajärjel vaäljuvad senised asjaosalised täielikult ettevõttest ning nende vastutus ja kohustused lõppevad.

Mis edasi saab ?

1. Suhtluskohustuse üleminek: Pärast Äriregistri kannete toimumist katkeb side varasema juhtkonnaga. Kogu edasine infovahetus kolmandate osapooltega toimub uue , eriettevalmistusega meeskonna poolt.

2. Professionaalne käitlemine: Uus meeskond kõik kohustused. Kuna likvidaator.com meeskond on oma ala tipp-professionaalid, tunnevad nad seadusi ja toimemehhanisme pisidetailideni ning oskavad potsessi juhtida varasematele asjaosalistele parimal ja ohutuimal viisil.

3. Minevikku pole võimalik muuta:  Juhul kui varasemal perioodil on toimunud küsitavaid tehinguid või liikumisi , ei saa paraku seda muuta. Kuid tuleb silmas pidada, et vastaspool peab suutma oma arvamusi argumenteerida ning kohtus suutma reaalselt tõendada. Ja see ei pruugi olla sugugi lihtne, kohtus ei maksa kellegi arvamused ja näpuga näitamised.

Juhatuse liikme isiklik vastutus ja varatus

Kõige suurem hirm maksuvõlaga ettevõtte lõpetamisel on juhatuse liikme isiklik vastutus. Seadus lubab MTA-l esitada juhatuse liikme vastu isikliku vastutusotsuse, kui maksuvõlg tekitati tahtlikult või ränga hooletuse tõttu ning tahtlus on kohtus tõendatav.

Kui maksuvõlg tekkis aga objektiivse äririski realiseerumisest – näiteks suurklient jättis arved maksmata või tabas turgu kriis – ning juhatus on käitunud hoolsalt, ei ole see käsitletav juhatuse liikme isikliku vastutusena. 

Juhul kui MTA siiski vastutusotsuse teeb, liigub nõue edasi kohtutäiturile, kes hakkab seda sisse nõudma juhatuse liikme kui eraisiku varast. Kui eraisikul puudub igasugune kinnisvara, sõidukid, säästud ja ametlik sissetulek, on kohtutäituril võimatu midagi arestida. 

Täitemenetlus jääb sellisel puhul seisma, kuid võlg ei kao koheselt – see võib aeguda alles aastate pärast või sundida eraisikut kaaluma omaenda füüsilise isiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust (mis omakorda kestab  3–5 aastat).

Maksuvõla aegumine

Ettevõtte maksuvõlg aegub Eestis, kuid see ei toimu automaatselt ega koheselt võla tekkimisel. Maksuvõla sissenõudmise üldine aegumistähtaeg on 5 aastat, kuid konkreetne aeg, mis selleks kulub, ja täpne aegumise hetk sõltuvad sellest, kuidas maksuhaldur tegutseb

Levinud vead maksuvõlaga ettevõtte saatuse korraldamisel

Vahel teevad ettevõtjad otsuseid, mis muudavab olukorra hullemaks. Tuleks vältida järgmisi vigu:

• Ettevõtte hülgamine ja ootamine: Lootus, et Äriregister kustutab majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu firma ise, on petlik. MTA kontrollib enne sundkustutamist alati võlgu ja blokeerib kustutamise. Lisaks kaasnevad aruannete esitamata jätmisega trahvid juhatuse liikmele.

  
  

• Tankistide või kriminaalide kasutamine : Ettevõtte hõlma alt müük varatule variisikule või hämara taustaga firmamatjale ei vabasta eelmist juhatust vastutusest. MTA vaatab kahtluste korral tagasiulatuvalt perioodi, mil võlg tekkis.

 Veel kord: millise iganes menetluse jaoks peab MTA suutma kohtus tõendada  maksuvõla tekkimise tahtlust.

• Varade osakamatu kantimine enne pankrotti: Firma või eraisiku viimaste varade kantimine sugulaste nimele või sularaha väljavõtmine on tagasivõidetav. Pankrotihalduril on õigus ja kohustus sellised tehingud kohtus tühistada. Juhul kui selline käik on mingil põhjusel päevakorras , peab olema alati tehtud kahekordne omanikuvahetus. Juba Rooma õiguses tekkis sellisel puhul heauskse ostja printsiip.

 Mida edasi teha ja tegevuskava?

1. Dokumenteeri kõik: Veendu, et ettevõtte raamatupidamine on korras ja kajastab reaalsust. See on sinu peamine tõend, et sa pole raha ettevõttes varastanud, vaid äri lihtsalt ebaõnnestus.

2. Esita pankrotiavaldus: Tee seda kohe Eesti Kohtute kaudu, kui püsiv maksejõuetus on ilmne. Viivitamine suurendab isikliku vastutuse riski.

3. Koostöö ametkondadega: Räägi ajutise halduri ja MTA-ga avatult. Selgita ausalt oma varalist seisu nii ettevõtte kui ka eraisikuna.

4. Seaduslik alternatiiv kui kõik pole nii ilus : pöörduda professionaalse likvideerija ehk likvidaator.com poole , kes siis aitab keerulisest olukorrast nii hästi kui võimalik välja ujuda.

Kokkuvõttes ei karista Eesti riik ettevõtjat pelgalt äri ebaõnnestumise eest. Kui oled ise varatu ja firma on varatu ning olete olnud seaduskuulekad maksumaksjad, võib maksuvõla puhul  panna kohtusse sisse  pankrotiavalduse.

Kui aga pole aega ja energiat sellega tegeleda või ei ole pilt nii briljantselt puhas, on enam kui otstarbekas pöörduda likvidaator.com poole, kes on sõltumata asjaoludest alati sinu poolel.