Statistikaameti andmetel kasvas brutopalk esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6,2 protsenti. Kuigi palgakasv ületab sel aastal hinnatõusu ja suurendab inimeste ostujõudu, peavad paljud Eesti inimesed sellisest palganumbrist paraku vaid unistama.

Palgakasvu ja maksumuudatuste mõju

Tänavusel palgakasvul on oma kindlad tagamaad ja varjuküljed.

• Ostujõud suureneb: Palgakasv ületab sel aastal ametlikku hinnatõusu.

• Maksumuudatuste mõju: Kasvu võimendavad ajutised maksumuudatused turul.

• Statistiline moonutus: Suure palgaga tippspetsialistid viivad keskmise näitaja kõrgeks.

• Reaalne rahakott: Kahe kolmandiku töötajate igakuine tasu jääb alla keskmise piiri.

Suur regionaalne palgalõhe

Eestisisesed käärid töötasudes on murettekitavalt suured.

• Harjumaa domineerib: Kõrged palgad on koondunud peamiselt Tallinna ja selle ümbrusesse.

• Maakondade nõrkus: Teiste maakondade väike töötasu vastandub teravalt Harjumaa edule.

• Õpetajad ja spetsialistid: Väljaspool Harjumaad on raske leida keskmist ületavat tasu.

• Elukalliduse surve: Madalam palk provintsides ei taga alati odavamat elatustaset.

Vaesuse üldnäitajad Eestis 

Vaesus ei jagune ühiskonnas ühtlaselt, vaid lööb kõige valusamalt kindlaid gruppe:

• Üksikvanemad: Suhtelist vaesust tajub koguni 38% üksikvanemaga peredest. Samuti tõusis neil laste toetuste vähenemise ja tööhõive languse tõttu absoluutne vaesus, ulatudes 11 protsendini. 

• Üksi elavad eakad: Kõige suurem suhtelise vaesuse osakaal on traditsiooniliselt üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste seas. Kuigi pensionitõusud aitasid paljudel piirist veidi kõrgemale tõusta, kogeb iga kaheksas eakas endiselt sügavat materiaalset ilmajäetust. 

• Lastega pered: Absoluutne vaesus lastega leibkondades tõusis tervikuna 1,8 protsenti. Seda mõjutasid mõne aasta taguse suure hinnatõusu pikaajaline mõju ja peretoetuste kärped. 

Regionaalne vaesus maakonniti 

Vaesuse määr sõltub otseselt elukohast ning järgib artiklis mainitud suurt regionaalset lõhet: 

• Kõige kõrgem vaesus: Kõige raskem on olukord Ida-Virumaal, kus suhtelises vaesuses elab tervelt 32,8% elanikest.

• Kõige madalam vaesus: Kõige paremini tulevad toime saarlased ja hiidlased – Hiiumaal on suhtelise vaesuse määr Eesti madalaim ehk 14,8%