Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti andmetel on avaliku sektori mõju Eesti tööturule märkimisväärne. Kuigi riigitöötajad maksavad oma palgalt tulumaksu, pärineb see raha riigieelarvest – ehk lõpuks reaalsetest maksutuludest, mida genereerib väärtust loov erasektor.

Eesti tööturu jaotus: Avalik ja erasektor

Eestis töötab kokku ligikaudu 640 000–650 000 inimest. Nende jaotus riigi- ja erakapitali vahel on järgmine:

• Avalik sektor tervikuna: Eestis on avalikus sektoris kokku umbes 135 000 töötajat. See hõlmab valitsussektorit (ametnikud, õpetajad, päästjad, meedikud) ja riigi- või omavalitsuste osalusega äriühinguid (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam).

  
  

• Kitsam avalik teenistus: Otseselt ministeeriumites, riigiametites ja kohalikes omavalitsustes töötab ametnike või töötajatena umbes 28 450 inimest.

  
  

• Erasektor ehk tegelikud mootorid: Ülejäänud ligi 510 000 inimest töötavad erasektoris. Nemad on ettevõtjad, spetsialistid ja töölised, kelle loodud lisaväärtusest ja maksudest finantseeritakse kogu ülejäänud riigi ülalpidamist.

Proportsioon: Eestis moodustab avaliku sektori töötajate osakaal kõigist hõivatutest ligikaudu 21%. See tähendab, et iga viies Eesti töötaja saab oma palga otseselt või kaudselt riigikassast.

Rahvusvaheline võrdlus näiteks Šveitsiga

Riigiaparaadi suurus ja erasektori koormus erineb riigiti drastiliselt. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) metoodika alusel (mis mõõdab valitsussektori otsest hõivet) saab Eesti suhet võrrelda maailma juhtivate majandustega:

Šveitsi näide -  efektiivsuse ja õhukese riigi eeskuju

Šveits on tuntud oma erakordselt eduka majandusmudeli poolest, kus OECD andmetel on üks madalaimaid avaliku sektori suhtarve maailmas – vaid ligi 11,2%. 

Ehk siis Eestiga võrreldes - Sveitsis saab iga üheksas inimene oma sissetuleku otseselt või kaudselt riigikassast.

Šveitsi föderaalne süsteem ja otsene demokraatia hoiavad keskvalitsuse aparaadi võimalikult õhukesena. Suurem osa avalikest ülesannetest on delegeeritud kantonitele ning riiklik sekkumine äritegevusse on viidud miinimumini, jättes põhirõhu rikkust tootvale erasektorile.

Millist koormust kannab Eesti erasektor?

Kui Šveitsis hoiab üks avaliku sektori töötaja endal seljas pea üheksat erasektori töötajat, siis Eestis on see suhe üks viiele. 

Kuna Eesti avaliku sektori palgad on märkimisväärselt kõrgemad kui paljudes erasektori harudes, langeb Eesti 510 000-le reaalmajanduse töötajale tohutu maksukoormus, et hoida üleval riigiaparaati, haridussüsteemi ja meditsiini. 

Riigieelarve puudujäägi kontekstis on selline proportsioon muutunud küsimuseks – kas meil on piisavalt maksumaksjaid, et praegust süsteemi käigus hoida? Või võtame rõõmsalt üha enam laenu, et ametnike armeed rammusalt toita?