09.06.2026
Eesti Vabariigi suurimad potid kaasajal
— Raul Pint, riigipoti ekspert
Eesti Vabariigi viimase 35 aasta (ehk taasiseseisvumisjärgse aja) suurimat ebaõnnestumist ei saa taandada vaid ühele sündmusele, sest eri valdkondades on oma mastaapsed potid. Sõltuvalt sellest, kas räägime rahalisest kahjust, mainest või riigijuhtimisest, jagunevad suurimad läbikukkumised nelja kategooriasse:
Suurim finantsiline ja investeeringute pott: Estonian Air ja Nordica
Riiklik lennundus on olnud Eesti maksumaksja jaoks läbi aegade kõige kallim ja korduvam ebaõnnestumine.
Estonian Air pankrotistus pärast seda, kui Euroopa Komisjon tunnistas riigiabi (umbes 85 miljonit eurot) ebaseaduslikuks.
Selle asendamiseks loodud Nordica kordas täpselt samu vigu ning selle erastamiskatsed ja kahjumid on neelanud veel kümneid miljoneid eurosid. Kokku on lennundusse „põletatud“ üle 200 miljoni euromaksumaksja raha, ilma et riigil oleks toimivat rahvuslikku lennufirmat.
2. Suurim majanduslik läbikukkumine: Pankade massipankrotid ja Autorollo
1990. aastate panganduskriis (Maapank, ERA-Pank jne): Taasiseseisvumise algusaastate suurim majanduslik pott, kus tuhanded inimesed ja põllumehed kaotasid päevapealt oma säästud. Küll aga paljud tänased tuntud ja jõukad inimesed said rikkaks.
Autorollo skandaal: Lähiajaloo tuntuim poliitilis-majanduslik läbikukkumine ja kohtusaaga, kus transpordiettevõte tühjendati varadest, jättes maha hiiglaslikud võlad ja tuues kaasa aastaid kestnud mainekahju juhtivatele poliitikutele.
3. Suurim riiklik IT- ja digitaliseerimise pott: SKAIS2
Eesti on tuntud kui e-riik, kuid meil on olnud ka oma mastaapsed IT-läbikukkumised.
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 esimene arendus kukkus täielikult läbi. Riik pidi lepingu arendajaga (Tieto) lõpetama, maha kandma miljoneid eurosid tehtud tööd ja alustama kogu süsteemi loomist nullist. See lükkas riiklike toetuste ja pensionide süsteemi uuenemise aastateks edasi.
4. Suurim rahvusvaheline julgeoleku- ja mainepott: Danske panga stoori
Kuigi tegemist oli eraettevõttega (Taanile kuuluva panga Eesti filiaaliga), on Danske panga skandaal Eesti riigi suurim maineline pott. Eesti kaudu liikus aastatel 2007–2015 hinnanguliselt 200 miljardit eurot kahtlast (peamiselt Venemaalt pärit) raha. See tõi Eestile aastateks külge rahapesuparadiisi märgi ja muutis kohalike ettevõtete jaoks välismaised finantstehingud märgatavalt keerulisemaks ja bürokraatlikumaks.
