Press

Likvideerija hoiatab kahemehefirma loomisega seotud ohtude eest

Enne kui asute hea sõbra või tuttavaga võrdse osalusega 50/50 firmat looma, kaaluge tõsiselt, sest see võib kaasa tuua hilisemaid probleeme, hoiatab ettevõtete likvideerija Raul Pint oma blogis.

Kas on tegu ajastu trendi või mingi muu nähtusega, kuid viimase aasta jooksul on minu töölauale sattunud ridamisi firmasid, kus osalus ja juhatuse vastustus on võrdselt jagatud kahe osaniku vahel. Iseenesest ei oleks selles midagi erilist, kui tõika ei vürtsitaks asjaolu, et üks esmaomanikest ja juhatuse liikmetest on nagu vits vette kadunud. Kas on siis teisel osapoolel võimatu temaga kontakti saada või ei soovi ta enam ise mingit koostööd teha. Või on hoopistükkis kodumaa tolmu jalgadelt pühkinud.

Reeglina on sellise kahemehefirma saamislugu selline, et koos hakati äri ajama , mingil hetkel aga ilmnesid erihuvid. Inimeste nägemused äritegevusest ning eetikast on erinevad, samuti ka töötegemisest ning tulude jagamisest. Seega on tegu loomuliku arenguga.

Tõsine jama tekib aga siis, kui ettevõttel tekivad probleemid või aktiivne osanik tahab teha muudatusi juhatuses. Kuna teine osapool ei ole kättesaadav, tekib surnud seis. Mitteaktiivne osanik ei taha firmast kuulda ega näha ega ole ka nõus osalema üldkoosoleku otsustusprotsessis. Samas kui temaga ka ühendust saadakse, ei pruugi ta olla nõus oma osalust müüma või on nõus müüma ebamõistlikult kõrge hinnaga.

Sisuliselt pole 50/50 tehtud firmades, kus mõlemad osanikud ka juhatuses, ilma teise osaniku kinnitatud nõusolekuta võimalik firmat ka likvideerida. Ainus võimalus on esitada juhatuse liikme poolt pankrotiavaldus. Kui aga maksejõuetust kui niisugust pole, langeb seegi võimalus ära.

Millegipärast on neid kahasse loodud firmasid, kus üks osanik on jäljetult kadunud, üha rohkem. Eelmisel aastal jõudis minuni pea 10 sellist kaasust. Mõned neist ka välisosanikega, mis teeb olukorra veelgi segasemaks. Äriseadustikus on sellise olukorra osas omakorda nn hall tsoon, kus ühest lahendust polegi. Seadusandja eeldab, et kõigi osanike käitumismuster on mõistlik.

Ja mida teha siis, kui olete võrdsete osalustega osaühingu omanikud ja juhatuse liikmed, ettevõttel on tekkinud probleemid, äripartner on putkanud Burkina Fasosse uut õnne otsima ja teie olete kui pika roostes naelaga probleemse ettevõtte juhatusse naelutatud?

Milles on loo moraal? Enne kui asute firmat 50/50 hea sõbra või tuttavaga looma, kaaluge tõsiselt, mis saab siis,kui asjad tulevikus ei lähe nii hästi kui plaanitud. Mida teha siis, kui õite asemele on tulnud okkad ? Õitest tahab igaüks osa saada, okaste eest panevad paljud aga plehku.

Võib-olla tuleks kohe alguses kaaluda alternatiivseid koostöövõimalusi oma plaanide realiseerimisel, olgu siis lepinguliste partneritena või mingil muul viisil.

Ärileht